Jaan Tamm (lennundustegelane)

Allikas: Vikipeedia

Jaan Tamm (sündinud 7. novembril 1957 Tartus) on eesti lennundustegelane.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Õppinud 1964–1972 Rõngu 8-klassilises koolis, 1972–1975 Nõo Keskkoolis füüsika ja matemaatika süvaõppe klassis, 1975–1980 Tallinna Polütehnilises Instituudis autotranspordi erialal. Lõpetas TPI mehaanikainsenerina cum laude, sai samas 1987 tehnikateaduste kandidaadi teaduskraadi (PhD) soojusenergeetikas. 1990. aastatel täiendanud end lennundusalastel kursustel Rootsis, Norras, Soomes, Kanadas, Inglismaal, Saksamaal ja Eestis. Õppis 2000–2002 rahvusvahelise lennunduse ärijuhtimist Concordia ülikooli John Molsoni Ärikoolis (Montréal), sai magistrikraadi (MBA).

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

1976–1993 töötas Tallinna Polütehnilises Instituudis (hiljem Tallinna Tehnikaülikool) õpingute ajal laborandina, peale kooli lõpetamist insenerina, teadurina, vanemõpetajana, laboratooriumi juhatajana, teadustöös tegeles desintegraatortehnoloogia rakendusuuringutega.

1993–1996 Lennuameti peadirektori asetäitja, 1996–1997 Lennuliiklusteeninduse Keskuse peadirektor, kuulunud ka RAS Estonian Air ja RE Eesti Lennujaamad nõukogudesse. Aastatel 1998–2006 oli riigi äriühingu Lennuliiklusteeninduse AS juhatuse esimees.

1993. aastal alustatud Eesti lennuliiklusteeninduse süsteemi reorganiseerimise tulemusena kujundati Jaan Tamme eestvedamisel esmakordselt Eestis iseseisev lennuliiklusteenust osutav organisatsioon, seda jätkusuutliku ja elujõulise äriühinguna. Koos arenguvõimelise kollektiiviga ehitati üles kaasaegne lennuliikluse korraldamise süsteem ja käivitati koostöös Tartu Lennukolledžiga Eesti lennunduspersonali koolitamine. Lennuliiklusteeninduse AS tunnistati IATA lennufirmade poolt 2003. aastal maailma parimaks lennuliiklusteeninduseks ja anti IATA tunnustusena Eagle Award.

Aastatel 2008–2009 töötas Brüsselis rahvusvahelise lennuliiklusteeninduste organisatsiooni CANSO Euroopa lennuliikluse korraldamise direktorina. 2003–2006 oli sama organisatsiooni täitevkomitee liige.

Aastatel 2009–2014 oli Eesti Lennuakadeemia rektor, aastatel 2014-2015 oli Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi nõukogu liige.

Aastatel 2017-2021 oli Põhja-Euroopa funktsionaalse õhuruumiosa NEFAB, mis koondab Eesti, Läti, Soome ja Norra lennuliiklusteenistuste arendustegevusi, programmibüroo juhataja ja alates aastast 2022 Eesti Lennundusklastri juhatuse liige ja tegevjuht.

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on olnud Eesti Inseneride Liidu asepresident. Pidanud loenguid Tartu Lennukolledžis, hiljem Eesti Lennuakadeemias, olnud kolledži algusest ka selle nõunike kogu liige, alates 2007. aastast on Lennukolledži üliõpilaste toetamiseks loodud TAC fondi nõukogu esimees.

Ta on Tartu Rotary Klubi liige, on olnud Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi nõukogu ja vilistlaskogu juhatuse liige, rahvusvahelise insenerikoolituse assotsiatsiooni IGIP Eesti seirekomitee liige ja esimees.

Varasemast leiutustegevusest 11 endise NSV Liidu autoritunnistust ja 22 patenti välisriikides, publikatsioone on kokku üle 80. 2004. aastast on volitatud transporditehnika insener, 2006. aastast omab rahvusvahelise insenerikoolitaja IGIP ING-PAED sertifikaati.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Teist korda abielus, kolm täiskasvanud last. Harrastab reisimist-matkamist. 1980. ja 1990. aastatel osales ta mitmel kõrgema raskuskategooria suusamatkal Altais, Sajaanides, Kamtšatkal, Taimõril, Tšukotkal, Franz Josephi maal. Valdab eesti, vene ja inglise keelt.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1986 NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näituse pronksmedal
  • 2003 Eesti aasta insener
  • 2011 Kaitseväe teeneterist