Jaan Sarv

See artikkel räägib matemaatikust; agronoomi kohta vaata artiklit Jaan Sarv (agronoom); rahvaluule- ja muusikateadlase kohta vaata artiklit Jaan Sarv (rahvamuusikateadlane); muusiku kohta vaata artiklit Jaan Sarv (muusik)

---

Jaan Sarv

Jaan Sarv (21. detsembril 1877 Leeguste, Saru vald (Hargla kihelkond) - 23. august 1954 Tartu) oli eesti matemaatikaprofessor ja haridustegelane. Töötas suurema osa oma elust Tartu Ülikooli matemaatika ja füüsika kateedri professorina. Pani aluse eestikeelsele matemaatikaharidusele. Uuris geomeetria ja aritmeetika aluseid.

Elulugu

Jaan Sarv sündis 21. detsembril 1877. aastal Võrumaal Hargla kihelkonnas Saru vallas Leeguste külas Hanimäe talus. Tema isa oli talupidaja. Jaan õppis Saru ja Mõniste vallakoolis ja seejärel Aluliina (Alūksne) apostlik-õigeusu kirikukoolis. 1893. aastal astus ta Hugo Treffneri gümnaasiumi, kuid juba järgmisel aastal pidi sealt raskete majanduslike olude tõttu ära tulema. Jätkas ise õpinguid ning läks 1899. aastal kooli lõpuklassi tagasi. Lõpueksamid tegi Tartu Gümnaasiumi juures ja astus samal aastal Tartu Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonda matemaatikat õppima.

Kui ülikool 1905. aastal revolutsiooni tõttu suleti, läks ta tööle Eesti Krediidiühisusse Valgas. Seal sai temast Valga Demokraatliku Ühisuse juhataja, kuid pidi aga peagi Valgast karistussalkade eest põgenema. Sõitis edasi Pariisi, kus täiendas ennast Sorbonne'i ülikoolis matemaatika alal.

1906. aastal tuli lühikeseks ajaks Tallinnasse, kus kirjutas artikleid kohalikele ajalehtedele. 1907. aastal läks tagasi Tartusse, astus uuesti ülikooli ja lõpetas selle lühikese ajaga. Kuni aastani 1917 pidas Sarv mitmes kohas õpetaja ametit. Alguses Põltsamaal, Eesti Aleksandrikooli põllutöö kursustel, siis Vitebski kubermangus Veliži naiste eragümnaasiumis ja 1909. aastast alates Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Eragümnaasiumis (olles samal ajal mõned aastad õpetaja Mari Raamoti koolis Sahkapuul).

1918. aasta detsembris nimetati tema sõber ja kauaaegne koolidirektor Peeter Põld rajatava eestikeelse ülikooli hoolekandjaks. Põld kutsus ülikooli rajamise tööle ka Jaan Sarve. Kui enamlased 21. detsembril 1918 vallutasid Tartu, taandus Peeter Põld ajutiselt Tallinna. Kohapeale jättis ta oma asetäitjaks Jaan Sarve. Sarv koostas sel ajal ülikooli põhikirja projekti ja jaanuarikuu eelarve. Pärast enamlaste taganemist palus Sarv ennast vabastada ülikooli juhtimisest ja saata enesetäiendamisele Londoni raamatukogudesse. Sealt 1919. aastal tagasi jõudnuna määrati Jaan Sarv matemaatika ja füüsika kateedrite juhatajaks ja erakorraliseks professoriks, 1928 korraliseks professoriks.

Doktoriväitekirja „Geomeetria alused“ kaitses 1931. 1935. aastal avaldas Tartu Ülikooli toimetistes uurimuse „Foundations of Arithmetic“ („Aritmeetika alused“), mis on jõudnud ka matemaatikaleksikonidesse. Tartu Ülikoolis õpetas ta peamiselt geomeetriakursusi.

Jaan Sarv võttis osa Eesti Matemaatika Õpetamise Komisjoni tööst, kus ta aitas välja töötada eestikeelset matemaatika sümboolikat ja sõnavara.

Pärast 2. maailmasõda sai temast Tartu Riikliku Ülikooli geomeetria kateedri juhataja. 1951. aasta jäi ta pensionile ja suri 1954. aastal. Ta on maetud Tartu Raadi kalmistule.

Haridus

• Saru ja Mõniste vallakool
• Aluliina (Alūksne) apostlik-õigeusu kirikukool
• Hugo Treffneri gümnaasium
• 1907 lõpetas Tartu Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna
• 1931 kaitses doktoriväitekirja "Geomeetria alused" ja sai Dr. phil. nat. kraadi
• 1945 sai füüsika ja matemaatika doktori kraadi

Töökohad

• 1905 töötas Valga Eesti Krediidiühisuses
• Õpetaja Eesti Aleksandrikooli põllutöökursustel Põltsamaal
• Vitebski Kubermangu Veliži naiste eragümnaasiumi õpetaja
• 1909-1918 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Eragümnaasiumi õpetaja
• Mari Raamoti kooli õpetaja Sahkapuul
• 1918-1919 Tartu Ülikooli kuraator
• 1919-1951 Tartu Ülikooli õppejõud (alates 1928. aastast professor)
• 1945-1951 Tartu Ülikooli geomeetria kateedri juhataja
• 1951 jäi pensionile

Ühiskondlik tegevus

• 1905 Valga Demokraatliku Ühisuse juhataja
• 1926 oli Eesti esimese ateistliku seltsi "Humanitas" loojate hulgas

Looming

1924. aastal ilmus Jaan Sarve poolt kirjutatud õpik "Analüütilise geomeetria algkursus". Peale selle kirjutas ta füüsika õpperaamatud: "Füüsika õpetus I" (1910) ja "Eelekter I" (1911).

Lisaks ilmusid tema sulest mitmed populaarteaduslikud artiklid nagu näiteks: "Kuidas hädawalgust saada: pilk dünamomasina, akkumulaatori, purjemootori ja magneetlambi ehitusesse ja tegewusesse" (Postimees, 1918), "Kuda uskuda ja mida uskuda?; Teaduse kindlusest" (varjunime Rusticus all, Mõte, 1909); "Praeguse aja teadus. I, Morfologia ; Anatomia ; Füsiologia ; Haiguseteadus ; Arstimiseteadus ; Liikide teadus" (Tartu, Uudised, 1904); "Soojus töötamas: Elekter inimese teenistuses" (Tartu, 1904).

1937. aastal avaldati ühenduse "Noor-Eesti" kaudu Jaan Sarve poolt tõlgitud Prantsuse kolonel Campagne I maailmasõja memuaarid "Ristide tee".

Teised raamatud ja õpikud:

• Nelja kohaga logaritmide tabelid : ühes tarvitamise juhatusega (1921)
• Ahmese geomeetrilised joonised : mit einem Referat : Die geometrischen Figuren des Ahmes (1926)
• Geomeetria alused = Mit einem Referat: die Grundlagen der Geometrie (1931)
• Punktarvutus analüütilises geomeetrias (1946)

Kasutatud kirjandus

• "Eesti koolimatemaatika ajalugu" I-IV, Olaf Prinits, Tartu, 1992-1994

Välislingid

• Jaan Sarv Eesti biograafilises andmebaasis ISIK