Jaan Rekkor
Jaan Rekkor (sündinud 3. aprillil 1958 Juurus) on eesti näitleja. Ta on Eesti Teatriliidu (1984) ja Eesti Näitlejate Liidu liige (1993).[1]
Ta lõpetas 1976. aastal Märjamaa Keskkooli. Aastatel 1976–1978 õppis Rekkor Tartu Ülikoolis ajakirjandust.
Jaan Rekkor lõpetas 1982. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (10. lend). Samast aastast töötas ta Pärnu teatri Endla näitlejana. 2005. aastast on ta ka Eesti Draamateatri näitleja.[1]
Ta on mänginud kuuldemängudes ("Saatja aadress" 1979; "Üks teine lugu" 2003; "Õngitsejad" 2009), lugenud raadios järjejutte, esitanud luulet.
Teatrirolle[muuda | muuda lähteteksti]
- 2006 – Mogri Märt, "Kauka jumal" (Endlas)
- 2007 – Harold Kent, "Jäine mõrv" (Vanemuises)
- 2007 – vana Ekdal, "Metspart"
- 2008 – Uustulnuk, "Lõputu kohvijoomine"
- 2009 – Elmo Hekkar, "Vombat"
- 2010 – John Gabriel Borkman, "John Gabriel Borkman"
- 2011 – Phil Hogan, "Saatuse heidikute kuu"
- 2012 – Georg, "Kontakt"
- 2013 – Vladimir, "Kollaborandid"
- 2014 – härra Solares, "Aiamajas"
- 2016 – Kapten Frencham, "Mitte praegu, kallis!" (Endlas)
- 2017 – Henrik, "Saraband"
- 2018 – Hugh Pugh, "Mõnus maatükk"
- 2018 – Tanel, Ristmetsa peremees ja kiriku vöörmünder, "Vedelvorst" (Endlas)
- 2019 – Torvald, "Nukumaja, 2. osa"
- 2019 – Peeter, "Linnade põletamine"
- 2019 – Sukapaela härrastemaja peremees, "Windsori lõbusad naised" (Endlas)
- 2022 – Müllerson, "Puud olid, puud olid hellad velled"
- 2022 – Marc, "Kunst"[2]
Filmid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1983 – "Nipernaadi" – Jaanus Roog
- 1986 – "Saja aasta pärast mais" – Jaan Kreuks
- 1989 – "Äratus" – Peeter Kängsepp
- 1992 – "Need vanad armastuskirjad" – Muna
- 1994 – "Tulivesi" – Jussi
- 1997 – "Minu Leninid" – Katherine isa
- 1997 – "Perekondlik sündmus" lühimängufilm – Kanter Telefojanski
- 2005 – "Röövlirahnu Martin" – Roland
- 2006 – "Koer, lennuk ja laulupidu" – Treener
- 2008 – "Mina olin siin" – Karm tüüp
- 2008 – "Isemoodi muinasjutt" – dublaaž
- 2009 – "Buratino" – Carabas Barabas
- 2013 – "Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus" – Bonifacius
- 2016 – "Polaarpoiss" – Ott
- 2016 – "Päeva parim nali" lühimängufilm – Rein Päev
- 2018 – "Portugal" – Kirjandushuviline
- 2018 – "Eia jõulud Tondikakul" – Ott
- 2019 – "Kohtunik" – kõrvalosa
- 2022 – "Apteeker Melchior. Timuka tütar" – Keterlyni isa
- 2022 – "Burial" – Milosz[3]
Televisioon[muuda | muuda lähteteksti]
- 1995 – "Wikmani poisid" – õpetaja hr Saul
- 1995 – "M Klubi" – Marssal
- 2000 – "Me saame hakkama" – Kalju
- 2006-2007 – "Ohtlik lend" – Rein
- 2010-2013 – "Kättemaksukontor" – Rein Pihelgas
- 2010 – "Teise mehe pea" – Alessandrovici
- 2010 – "Riigimehed" – Komisjoni esimees / Sotsiaalse sidususe minister
- 2012 – "Saare sosinad" – Aleks Verlin / Madis Meeker
- 2013 – "Mägede varjud" – Madis Meeker
- 2015 – "Keeris" – Paul Roon
- 2018 – "Berlin Station" – Leks
- 2021 – "Süü" – Risto Kurm
- 2022 – "Kes tappis Otto Mülleri?" – Otto Müller
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1989 Eesti Teatriliidu meespeaosatäitja auhind
- 1990 Ants Lauteri nimeline auhind
- 1995 Eesti Kultuurifondi aastapreemia
- 1996, 1998, 2001, 2005 Endla teatri publikulemmik
- 1999, 2001 Endla kolleegipreemia
- 2003 Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind
- 2014 Valgetähe IV klassi teenetemärk[4]
- 2018 Suur Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia meespeaosatäitjale[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Jaan Rekkor. Eesti Teatriliit.
- ↑ 2,0 2,1 Jaan Rekkor. Eesti Draamateater.
- ↑ Jaan Rekkor. IMDb.
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 18984
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Jaan Rekkor Draamateatri kodulehel Jaan Rekkor.
- Eesti Draamateater.*Jaan Rekkor Endla Teatri kodulehel
- Jaan Rekkor andmebaasis IMDb
- Pikk roll ajas. Jaan Rekkor. arhiiv.err.ee, 30. september 1993.
- Siin ja praegu. Jaan Rekkor. arhiiv.err.ee, 25. juuni 2001.
- Tähelaev. Jaan Rekkor. arhiiv.err.ee, 30. november 2008.