Jaan Olvet

Allikas: Vikipeedia

Jaan Olvet (aastani 1935 Jaan Jensen; 20. jaanuar 1904 Vana-Vändra vald, Pärnumaa17. märts 1975 Toronto) oli eesti ajaloolane, kartograaf ja arhivaar.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jaan Olvet oli talupidaja poeg.[1]

Ta lõpetas 1925. aastal Pärnu Linna Ühisgümnaasiumi ning õppis 1925–1931 ja 1940–1942 (vaheaegadega) Tartu Ülikoolis ajalugu, filosoofiat, inglise keelt ja arhiivindust. 1937 sooritas Tartu Ülikoolis arhiivinduseksami.

Töötas 1928–1931 mitmes arhiivis, kogus Eesti Kirjanduse Seltsi ülesandel ajaloolis-topograafilisi materjale ning 1928 Saaremaal suulist ajalootraditsiooni.[2] Oli 1931–1940 "Eesti biograafilise leksikoni" sekretär, koostas ühtlasi üle saja artikli, tegi kaastööd "Eesti Entsüklopeediale". 1933 ilmunud "Eesti ajaloo atlas" oli Eesti ajaloolise kartograafia ja geograafia teedrajav teos, mille kaardid leidsid kasutamist ka "Eesti ajaloos" (I–III, 1935–1940). Oli 1940–1942 Pärnu Linnaarhiivi arhivaar ja 1942–1944 direktor.[1]

Põgenes 1944 sügisel koos perega Rootsi, oli 1944–1949 Riigiarhiivi ametnik, 1949–1950 Riigi Kaubandus- ja Tööstuskomisjoni (Statens handels- och industrikomission) arhivaar. Võttis osa Eesti seltside asutamisest (ETS Rootsis, 1945, jmt) ja tegevusest, oli mitme väljaande autor, koostaja ja tegevtoimetaja.[1]

1950. aastal siirdus Kanadasse, kus lõpetas Eestis pooleli jäänud akadeemilise stuudiumi ja sai 1962 Toronto Ülikoolis bakalaureusekraadi ajaloo ja poliitikateaduste alal, seejärel ka ajalooõpetaja kutse Ontario College of Educationi juures. Oli Torontos 1950–1962 bürooametnik, 1962–1969 ajalooõpetaja ja raamatukogu juhataja. Eesti Kultuuri Kogu Kanadas asutajaid ja aseesimees, Eesti Liidu Kanadas aseesimees, Eesti Kirjastuse Kanadas juhatuse liige jm, võttis osa ka AABS-i tegevusest ja selle korraldatud teaduskonverentsidest, oli Calgary Ülikooli juures asuva Ethnic Research Centeri perioodilise väljaande Canadian Ethnic Studies toimetuskolleegiumi liige. Avaldas artikleid Eesti lähiajaloost, sh ühe esimesena 1940. aastate esimese poole sündmustest.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasium 1631–1931. Tallinn, 1931
  • Eesti ajaloo atlas. Tartu, 1933
  • Eesti biograafiline leksikon. Täiendusköide (kaasautor ja toimetuse sekretär). Tartu, Tallinn, 1940
  • Eesti okupatsiooniaastail. // Ojamaa, M., Varmas, A., Varmas, T. Eesti ajalugu (kaasautor ja toim). Stockholm, 1946
  • Apophreta Tartuensis. Tartu Ülikoolile tema avamise (1. detsember 1919) kolmekümnendaks mälestuspäevaks paguluses viibivate õppejõudude ja kasvandikkude poolt (tegevtoim). Stockholm, 1949
  • Noorus vanal lättel. // Minu varamu. Koguteos noortele Eesti kultuuritegelastelt (kaasautor). Toronto, 1957
  • Eestlased Kanadas. Ajalooline koguteos (toim). Toronto, 1975
  • Jaan Jensen. Ajalooline traditsioon Kihelkonna kihelkonnast 1928. aastal Eesti Kirjandusmuuseum. Folkloristika osakonna e-raamat. 2018.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  2. Jaan Jensen. "Kihelkonna kih. traditsioon (a. 1928 Juuli-August)".

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.