Jaan Kiivit seenior

Allikas: Vikipeedia
Jaan Kiivit

Jaan Kiivit seenior (27. veebruar 1906 Viljandimaa3. august 1971 Tallinn) oli eesti kirikutegelane, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 19491967.

Lapsepõlv ja õpiaastad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaan Kiivit sündis Viljandimaal Pahuvere vallas Soosaare talus. Tema isa Jaan ja ema Leena olid veskipidajad. Oma vanemaid iseloomustas Kiivit 1933. aastal koostatud elulookirjelduses väga töökate, ausate ja teiste poolt austatud inimestena.

Ta õppis Polli vallas Longi algkoolis, Karksi valla Ado algkoolis ja Karksi luteriusu kihelkonnakoolis, 1918–1925 Viljandi keskkooli reaalharus. Koolis andis ta välja klassi pilkelehte ning korraldas mitmesuguseid võistlusi.

Aastal 1924 käis ta Karksi koguduses leeris.

Sügisest 1925 detsembrini 1932 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Sugulased ja tuttavad laitsid tema valikut, leides, et ta ei sobi kirikuõpetajaks näiteks sellepärast, et ta pole kõnemees ega oska laulda. Õppimine venis, sest ta oli õpingute alguses kaks korda eluohtlikult haige. See rikkus ta tervise. Õpinguteperioodi alguses ei pööranud Kiivit õppimisele suurt tähelepanu, vaid elas lõbusat üliõpilaselu. Ta kuulus Akadeemilisse Usuteadlaste Seltsi (oli ka selle esimees) ja Akadeemilisse Filosoofia Seltsi. Elmar Salumaa meenutab sellest ajast tema nakatavat huumorimeelt ja osavõtlikkust.

Veebruaris 1933 algas tema kirikuõpetajaameti prooviaasta Jõhvi koguduse õpetaja Jaak Variku juures. Aprillis 1933 sooritas ta konsistooriumis õpetajaõiguse eksamid.

Usuline areng[muuda | redigeeri lähteteksti]

Oma usulist arengut kirjeldab Kiivit 1933 kirjeldatud elulookirjelduses. Vanematekodust sai Kiivit usuõpetuse alged. Koolis õppis ta usuõpetust selle mõttesse süvenemata. Keskkooliõpilasena nakatus ta üldistest vasakpoolsetest ja usuvastastest meeleoludest. Ta luges tõde otsides raamatuid Nietzsche, Schopenhaueri ja stoikute kohta ning usuvastast kirjandust. Et oma küsimustele vastust leida, hakkas ta lugema Piiblit, esialgu selleks, et sealt vastuolusid leida. Usuteaduskonda astuski Kiivit põhiliselt selleks, et endas selgusele jõuda. Haiguste ajal sugenes tal kindlus, et Jumal kutsub teda oma tööle.

Töö hingekarjasena[muuda | redigeeri lähteteksti]

16. juulil 1933 ta ordineeriti. Ta oli pool aastat vikaarõpetaja Emmaste ja Mänspe koguduses. 17. detsembril Viru-Jaakobi koguduse õpetajaks.

Aastal 1936 valiti ta kirikukogu liikmeks, kuid otsus tühistati vanusepiirangu tõttu.

Aastal 1940 valiti ta pärast praosti Gustav Beermanni Saksamaale lahkumist Viru praostkonna praostiks, kuid vanusepiirangu (35 aastat) tõttu kinnitati ta täieõiguslikuks praostiks alles 15. jaanuaril 1941.

26. jaanuaril 1946 koopteeriti ta konsistooriumi assessoriks.

6. juunil 1948 määrati ta piiskopi otsusega Tallinna Jaani koguduse õpetajaks ja Tallinna praostkonna praostiks.

Ta asendas mitmel korral piiskopi asetäitjat tolle äraolekul. 2. veebruaril 1949 määrati ta piiskopi asetäitja ettepanekul konsistooriumi otsusega vikaarpiiskopiks. 20. aprillil 1949 valiti ja kinnitati ta konsistooriumi täiskogu poolt piiskopi asetäitjaks. 23. oktoobril 1949 valis EELK XIII Kirikukogu Kiiviti EELK peapiiskopiks "eluks ajaks".

Ta nimetati 1956. aastal peapiiskopina EELK Lauluraamatukomisjoni esimeheks[1].

Töö NKVD agendina[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arhiivimaterjalidest on selgunud, et Jaan Kiivit seenior tegutses 1940ndatest peale NKVD/KGB agendina. Kiiviti agendinimi oli Jüri I [1]. Kiivit värvati 1948. aastal [2].

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaan Kiivit oli abielus Jaak Variku tütre Gertrudiga. Neil oli viis last. Kolmas laps, poeg Jaan Kiivit juunior sündis 19. veebruaril 1940.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasutatud kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Marek Roots. EELK olustik aastail 1940–1945 Viru praost Jaan Kiiviti aruandeis. – Kristuse täisea mõõtu mööda, Tallinn 2005, lk 27–44.
  • Riho Altnurme. Peapiiskopi tagandamine aastal 1967. – Kristuse täisea mõõtu mööda, Tallinn 2005, lk 66–78.

Eluloolised andmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajakirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Iseseisev" punapiiskop Kiivit. Võitleja, juuni 1956, nr. 6, lk. 1.
  • "Peapiiskop" Kiivit kõneles langenuist. Võitleja, märts 1957, nr. 3, lk. 8.
  • Jaan Kiivit kõneles Heidelbergi Ülikoolis. Võitleja, märts 1961, nr. 3, lk. 1.

Käsikirjalised materjalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

EELK Konsistooriumi Arhiivis on J. Kiiviti isiklik toimik, milles leiduvad omakäeline elulookirjeldus aastast 1933 ning Elmar Salumaa koostatud 15-leheküljeline elulookirjeldus "Jaan Kiivit: In memoriam. 26.09.1971". “”

Üldine taust[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Jaan Kiivit. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik pärast Teist maailmasõda. – Jaan Gnadenteich. Kodumaa kirikulugu: usuõpetuse raamat, Tallinn 1995, lk 102–115.
  • Riho Altnurme. Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik ja Nõukogude riik 1944–1949., Tartu 2000, täiendatud ja parandatud väljaanne 2001.
Eelnev:
EELK piiskop
EELK peapiiskop
19491967
Järgnev:
Alfred Tooming

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Kiriku Laulu- ja Palveraamat", 1991, ISBN 9519555935