Jaak Kitsing

Jaak Kitsing VR II/3 (28. veebruar/12. märts 1893 Ulge talu, Oiu küla, Vana-Võidu vald, Viljandimaa – 5. juuli 1981 Oru talu, Viiratsi külanõukogu, Viljandi rajoon). Abiellus 19.03.1922 Kolga-Jaani kirikus Helmi Ant'iga (1901–1996).

Oli Vabadussõja veteran (veltveebel, 1940 nooremveebel).

Võitles vabatahtlikuna Scoutspataljonis.

Sai autasumaa (Oru talu) Vana-Võidu mõisast. 1945–1957 oli vangis ja asumisel.

Lapsed: Endel (1923–), Ellen (1931–1991), Riho (1945).

Õppis Vana-Võidu vallakoolis ja lõpetas 1912.aastal Kolga-Jaani kihelkonnakooli.

Esimeses maailmasõjas osales alates 1914 aastast. Võttis osa lahingutest Saksa vägedega, autasustatud Georgi rist IV järgu, teenis 2. Eesti Polgus 1917–1918 ratsarügemendis.

Eesti Vabadussõjas alates 3.01.1919 vabatahtlikult Scouts väeosa A companys. Ülendati vanemallohvitseriks mais 1919, veltveebliks juulis 1919. Võttis osa lahingutest Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Narva all Punaarmee ja Landeswehri vastu. Senine aukraad nimetati juunis 1940 ümber nooremveebliks.

Autasustatud Vabadusristiga VR II/3, nr. 1575/19.10.1920 "Scouts polgu weltweeblile Jaak Kitsingule hinnates wahwust, mis ülesnäidatud lahingus 16.weebruaril 1919 aastal raud silla waldamisel."

Vabaduse Ristile lisandus 15 000 marka, tasuta maa normaaltalu suuruses, Vabadussõja mälestusmärk ja Läti iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedal.

Autasumaa, suurusega 11,48 hektarit eraldati Viljandimaa Vana-Võidu mõisast mais 192, koht sai nimeks Oro/Oru talu. Ehitati elumaja ja kõrvalhooned. Koht kinnistati tema nimele aprillis 1929.

Jaak tegeles edaspidi talupidajana.

Jaak oli Vana-Võidu Piimaühingu esimees / talu maadele rajati meierei hoone.

Kaitseliidu Sakalamaa Maleva keskmalevkonna liige, Seltsi Scouts Rügement ja VRVÜ Viljandi osakonna liige.

Kuulus Vana-Võidu vallavolikogusse.

Saksa ajal 1941–1944 oli Viljandi valla Omakaitse jao ja rühmaülem ning alates juunist 1944 kompaniiülem.

Viljandi vallanõukogu liige 1943–1944.

Jaanuarist 1944 VRVÜ Viljandi osakonna juhatuse liige.

Arreteeriti Nõukogude repressiivorganite poolt 30. juunil 1945 Oru talus. Algul peeti teda kinni Viljandi vanglas, seejärel Sverdlovski ja Vladimiri oblasti vangilaagrites.

Mõisteti 18. detsembril 1946 NSVL RJM Erinõupidamise otsusega 8 aastaks vangi. Juunis 1953 pärast vanglast vabanemist, saadeti asumisele Krasnojarski kraisse, aastast 1955 oli perekonna juures Siberis Irkutski oblastis Bohani rajoonis, kuhu pere oli küüditatud 21. märtsil 1949.

Koos perega vabaneti Siberist 1957 ja tuldi tagasi Eestisse. Algselt elati kõrtsitalus ja hiljem saadi kodutallu.

Jaak Kitsing töötas kohalikus kolhoosis põllutöölise ja öövahina ning kütjana viljakuivatis.

Jaak Kitsing suri 5. juulil 1981 kodutalus Oru talus ning on maetud Viljandi Toome kalmistule.