Jaak Kikas

Allikas: Vikipeedia
Jaak Kikas 2009. aastal

Jaak Kikas (sündinud 23. veebruaril 1949 Tallinnas) on eesti füüsik[1] ja fotograaf, korrastamata süsteemide professor Tartu Ülikoolis[2].

Kikas on olnud teaduskeskuse Ahhaa teadusnõukogu esimees ja juhendanud kaks kümnendit Eesti võistkonda rahvusvahelistel füüsikaolümpiaadidel. Ta on pälvinud tunnustust ka teaduse populariseerijana.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

1967. aastal lõpetas ta Tallinna II Keskkooli ja 1972. aastal Tartu Riikliku Ülikooli füüsikaosakonna cum laude. 1979. aastal kaitses Tartus füüsika-matemaatikakandidaadi väitekirja tahkisefüüsika erialal akadeemik Karl Rebase juhendamisel.

Ta on end täiendanud Baseli Ülikoolis, Bayreuthi Ülikoolis ja Müncheni Tehnikaülikoolis.[3]

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1974–1995 eri ametikohtadel Eesti (NSV) Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudis
  • 1996–2020 Tartu Ülikooli korrastamata süsteemide füüsika professor
  • 2020– Tartu Ülikooli emeriitprofessor
  • 1996–2007 Tartu Ülikooli Füüsika-Keemiateaduskonna materjaliteaduse instituudi juhataja
  • 2008–2012 Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi materjaliteaduse osakonna juhataja
  • 2012–2017 Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi direktor
Jaak Kikas esinemas Teadusfoto 2012 lõpuüritusel Ahhaa keskuses

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Jaak Kikase teadustöö on olnud seotud tahkiste optilise kõrglahutusspektroskoopia (selektiivspektroskoopia, spektrite püsisälkamine, üksikmolekulide spektroskoopia) meetodite arendamisega ning nende rakendamisega erineva korrastusastmega tahkiste (molekulaarkristallid, ühismõõduta süsteemid, polümeer- ja oksiidklaasid) uurimisel, samuti mõnede kõnealuste meetodite praktiliste rakendustega optilises informaatikas ja sensoorikas. Sealhulgas on ta koos kolleegidega näidanud kõrgete hüdrostaatiliste rõhkude olulist mõju klaaside madalatemperatuursele mikrodünaamikale ja arendanud seda kirjeldavaid teoreetilisi mudeleid.

Fotograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Jaak Kikas on tegelenud ka fotograafiaga. Tema esimene fotonäitus "40 pilti" toimus 2015. aastal Tartu galeriis Noorus[4] ja teine "Katoptromaania" 2016. aastal Tartu Jakobi galeriis.[5] 2023. aastal avati tema näitus "Erinevatel aegadel".[6]

Alates 2019. aastast on ta Tartu Kunstnike Liidu liige.[7]

Samuti on Kikas osalenud mitme fotovõistluse žüriis, sealhulgas korduvalt Eesti teadusfoto võistluse žüriis. Kureerib Physicumi kunstigaleriid.

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Olulisemad teaduspublikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

  • A. A. Gorokhovski, J. Kikas, "Inhomogeneous broadening of local vibrations in spectra of organic molecules in solid matrices", Opt. Commun., vol. 21, no. 2, pp. 272–274, 1977
  • J. Kikas, M. Rätsep, "Correlation of transition frequencies in impurity spectra of inhomogeneous solids", phys. stat. sol. (b), vol. 112, no. 2, pp. 409–415, 1982
  • L. A. Rebane, A. A. Gorokhovskii, J. V. Kikas, "Low-temperature spectroscopy of organic molecules in solids by photochemical hole burning", Appl. Phys. B, vol. 29, no. 3, pp. 235–250, 1982
  • A. Ellervee, R. Jaaniso, J. Kikas, A. Laisaar, A. Suisalu, V. Shcherbakov, "Spectral hole burning at high hydrostatic pressure", Chem. Phys. Lett., vol. 176, no. 5, pp. 472–476, 1991.
  • V. Hizhnyakov, A. Laisaar, J. Kikas, An. Kuznetsov, V.Palm, A.Suisalu, "Transformation of soft localized modes in glasses under pressure", Phys. Rev. B, vol. 62, no. 17, pp. 11296-11299, 2000
  • V. Zazubovich, A. Suisalu, J. Kikas, "Irreversible dynamics in incommensurate biphenyl studied by thermocycling of spectral holes", Phys. Rev. B, vol. 64, no. 10, art. no.-104203, 2001
  • M. Pärs, V. Palm, M. Rähn, N. Palm, J. Kikas "Room-temperature single-molecule fluorescence imaging for terrylene in biphenyl single crystals", J. Lumin., vol. 128, no. 5-6, pp. 838–841, 2008

Publitsistika[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vanaisa Reinhold Kamsen (1871–1952) oli eesti luuletaja, tuntud laulu "Küll on kena kelguga" sõnade autor[16], isa Verner Kikas (1916–2000)[17] ja ema Valve Kikas (1914–1991) [18] olid Eesti tehnikateadlased. Abielus Ülle Kikasega (sündinud 1949), neil on tütred Riina Tens (s 1974) ja Rutt Hints (s 1976) ning poeg Taavet Kikas (s 1982).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ENE 4, Tallinn: Valgus, 1989, lk 506
  2. Tartu Ülikooli professorid 1998, Tartu: TÜ Kirjastus, 1998, lk 95
  3. Curriculum vitae
  4. "Füüsik Jaak Kikas avab oma esimese fotonäituse" ERR Novaator, 7. jaanuar 2015
  5. "Füüsik juhib instituuti, teeb näitusi ja populariseerib teadust" Tartu Postimees, 7. jaanuar 2016
  6. "Galerii: Positiiv galeriis avati Jaak Kikase näitus "Erinevatel aegadel"" ERR kultuur, 15. märts 2023
  7. Aime Jõgi. "Mis on asja sees? Lõika lõhki ja uuri!" Tartu Postimees, 11. aprill 2023
  8. Eesti Füüsika Selts
  9. "Tartu Ülikooli Teaduskool – Eesti võistkonnad rahvusvahelistel võistlustel". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. märts 2009. Vaadatud 16. aprillil 2009.
  10. "Teaduskeskus Ahhaa". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. juuni 2008. Vaadatud 16. aprillil 2009.
  11. "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.
  12. SA Archimedes pressiteade: Selgusid parimad teaduse tutvustajad 28. aprill 2009
  13. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 18964
  14. "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Vaadatud 3.12.2022.
  15. "Teadusajakirjanduse sõber on professor Jaak Kikas" Tartu Ülikool, 19. november 2015
  16. Eesti kirjanduse biograafiline leksikon, Tallinn: Eesti Raamat, 1975, lk 131–132
  17. Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade, Tallinn: TTÜ Kirjastus, 2008, lk 128–129
  18. Ehitusinsenerid TPI-st, Tallinn: Valgus, 1986, lk 192

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]