Jüri Papstel

Jüri Papstel (13. veebruar 1940 Tallinn – 2. oktoober 2004 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane.^[1]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Õppis Kiviõli 1. Keskkoolis 1947–1948, Püssi Mittetäielikus Keskkoolis 1948–1951, Pagari 7-klassilises Koolis 1951–1954, lõpetas Ahtme 1. Keskkooli 1958, TPI mehaanikateaduskonna masinaehitustehnoloogia, metallilõikepinkide ja -instrumentide erialal 1963; Moskva Mäeinstituudi aspirant 1964–1967.

Täiendkoolitud: Rootsi Kuninglik Tehnikaülikool (KTH)1972–1973, 1991, 1996; Budapesti Tehnikaülikool 1987, 1989; Vitus Beringi Kõrghariduskeskus (University College, Vitus Bering Denmark, Horsens, Taani) 1991; Norra Teaduse ja Tehnoloogiaülikool (Trondheim) 1994, 1995; Berliini Tehnikaülikool ja Darmstadti Tehnikaülikool (Saksamaa) 1994; Halmstadi Ülikool (Rootsi) 1995; Braunschweigi Tehnikaülikool (Saksamaa) 1996.

Tehnikateaduste kandidaat 1967 (Moskva Mäeinstituut, kinnitus 1968), väitekiri "Установление рациональных параметров процесса ротационного обжатия штоков механизированных шахтных крепей различной жесткости"; dotsent 1974.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Ekskavaatoritehas, spetsiaalse konstrueerimisbüroo vanemtehnik 1962–1963; Moskva Mäeinstituudi nooremteadur 1965–1967. TTÜs 1963–1964, 1968–2004: masinaehitustehnoloogia probleemlaboratooriumi insener 1963; masinaehitustehnoloogia kateedri assistent 1963–1964, 1968–1969, vanemõpetaja 1969–1971, dotsent 1971–1987; masinate projekteerimise kateedri dotsent ja juhataja 1987–1992; masinaehituse instituudi töövahendite projekteerimise aseprofessor ja õppetooli juhataja 1992–1997, tootmistehnika professor 1997–2004 ja tootmistehnika õppetooli juhataja 2000–2004; masinaehituse instituudi direktor 1992–2000; mehaanikateaduskonna dekaan 2000–2004. Tähtsamad loengukursused: lõiketeooria, lõikeriistade projekteerimine, ekspertsüsteemid masinaehituses.^[1]

Teadustöö põhisuunad[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkond: masinaehituse tehnoloogia – pindade viimistlemine külmrullimise meetodil, metalsete pindade viimistlev töötlemine pinna deformeerimise meetoditega; instrumendi väljatöötamine, mis võimaldas töödelda mittepöördkehakujulisi silinder- ja koonilisi pindu; tehnoloogiliste infosüsteemide loomine, lõikeinstrumentide projekteerimine ja valik, ekspertsüsteemid masinaehituses. Üle 60 teaduspublikatsiooni, 1 autoritunnistus.^[1] Tema juhendamisel on kaitstud 13 magistritööd.

Teaduskorralduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV Teaduslik-tehnilise Ühingu Instrumentaalkomitee teaduslik sekretär 1985–1991; DAAAMi (Danube-Adria Association for Automation and Metrology) rahvusvahelise komitee liige; The International Foundation of Production Research’i liige; Permanent Committee of the University Network of DAAAM International Vienna liige; konsortsiumi BALTECH rahvusvahelise magistriõppe töögrupi esimees; Eesti Inseneride Liidu juhatuse liige; Eesti Teadlaste Liidu liige; Eesti Mehaanikainseneride Seltsi esimees 1991–2004; Eesti Masinatööstuse Liidu juhatuse asendusliige; TTÜ nõukogu, TTÜ õppekomisjoni, mehaanika valdkonnanõukogu liige, tootmistehnika õppesuuna kuraator. Organiseeris rahvusvahelisi konverentse, osales eksperdina rahvusvaheliste uurimisgruppide töös, osales seadmete hindamise ekspertiisides.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Tehnoloog ja toodangu kvaliteet (kaasautorid T. Koger, A. Vällo). Tallinn, 1979
About an approach for the creation of the set of allowed solutions by the process planning. // Trans. TPI 584 (1984)
Selection expert system for the tools used on a lathe (kaasautor A. Tool). // Trans. TPI 729 (1991): Surface oriented tool set as a new environment for process planning and concurrent engineering. // Proc. Acad. Sci. Est. Eng. 1 (1995) 1
Module-based intelligent advisory system. // Int. J. Production Economics (1999) 60, 61: Knowledge based system of the surface finishing process (kaasautorid M. Karjust, M. Pihlak). // Proc. 4th Int. Conf. "Industrial engineering – new challenge to SME". Tallinn, 2004