Jüri Lossmann

Allikas: Vikipeedia

Jüri Lossmann (ka Lossman; 4. veebruar 1891 Kabala mõis, Kõo vald1. mai 1984 Stockholm) oli eesti pikamaajooksja.

Jüri Lossmann õppis kullassepaks. 1916 tuli ta Venemaa meistriks 5000 m jooksus. Esimeses maailmasõjas sai haavata.

1920. aasta suveolümpiamängudel Antwerpenis võitis ta hõbemedali maratonijooksus ajaga 2:32:48,6 kaotades võitjale Hannes Kolehmainenile vaid 13 sekundiga. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis saavutas ta maratonis 10. koha.

Ta püstitas pikamaajooksudes üle 20 Eesti rekordi.

1928 osales ta kestvusjooksul Los Angelesest New Yorki (Bunion Derby).

Tallinna linnavalitsusega sõlmitud lepingu alusel pidi Jüri Lossmann Tallinnas üles seadma 252 liiklusmärki ja neid viie aasta jooksul korras hoidma, mille järel need langesid Tallinna linnavalitsuse omandiks[1].

1944 põgenes Rootsi, kus töötas kullassepana.

Tema mälestuseks korraldatakse juulikuus Viljandis "Jüri Lossmanni mälestusjooks", mille põhidistantsiks on poolmaraton.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Ettevaatust!" Esmaspäev, 31. oktoober 1932, nr. 44, lk. 5

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Tiit Lääne "Jüri ja Leks", Tallinn 1996

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]