Július Torma

Allikas: Vikipeedia
Boxing pictogram.svg Poks
Riik Flag of Hungary (1920–1946).svg Ungari
Europe continents black.svg
Veerand-
finaal
1942 Kergekeskkaal
Riik Flag of Czechoslovakia.svg Tšehhoslovakkia
Olympic flag.svg
Kuld 1948 Kergekeskkaal
Veerand-
finaal
1952 II kergekeskkaal
Veerand-
finaal
1956 II keskkaal
Europe continents black.svg
Pronks 1947 Keskkaal
Kuld 1949 Kergekeskkaal
Pronks 1955 Poolraskekaal

Július Torma (ungaripäraselt Gyula Torma; 7. märts 1922 Budapest23. oktoober 1991 Praha) oli Ungari, Slovakkia ja Tšehhoslovakkia poksija, rahvuselt slovakk.

Torma oli kuuekordne Ungari meister aastatel 1941-1946 ning kokku kümnekordne Tšehhoslovakkia meister. Ta esindas aastatel 1942-1944 kümnel korral maavõistlustel Ungarit, 1946. aastal ühel korral Slovakkiat ja aastatel 1947-1955 kümnel korral Tšehhoslovakkiat.

Torma võitis Tšehhoslovakkia võistlejana kergekeskkaalus (kuni 67 kg) 1948. aasta Londoni olümpiamängude poksivõistlustel kuldmedali ja tuli olümpiavõitjaks[1], osales II kergekeskkaalus (kuni 67 kg) 1952. aasta Helsingi olümpiamängude poksivõistlustel, kuid kaotas veerandfinaalis hilisemale kuldmedali- ja olümpiavõitjale Zygmunt Chychłale (Poola) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja[2] ning II keskkaalus (kuni 75 kg) 1956. aasta Melbourne'i olümpiamängude poksivõistlustel, kuid kaotas veerandfinaalis hilisemale hõbemedalivõitjale Ramón Tapiale (Tšiili) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja[3].

Torma osales Ungari võistlejana kergekeskkaalus (kuni 147 naela ehk 66,7 kg) 1942. aasta Euroopa meistrivõistlustel (Breslau, 1942), kuid kaotas veerandfinaalis hilisemale kuldmedalivõitjale ja Euroopa meistrile Ferdinand Raeschkele (Saksamaa) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja[4].

Tšehhoslovakkia võistlejana võitis Torma kergekeskkaalus (kuni 67 kg) 8. Euroopa meistrivõistlustel (Oslo, 1949) kuldmedali ja tuli Euroopa meistriks[5] ning sai keskkaalus (kuni 73 kg) 7. Euroopa meistrivõistlustel (Dublin, 1947)[6] ja poolraskekaalus (kuni 81 kg) 11. Euroopa meistrivõistlustel (Lääne-Berliin, 1955) pronksmedali, kaotades poolfinaalis hilisemale kuldmedalivõitjale ja Euroopa meistrile Erich Schöppnerile (Lääne-Saksamaa)[7].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]