Jõulutoidud

Allikas: Vikipeedia

Jõulutoidud on jõule tähistavate rahvaste jõuluaja pidustustega seotud ja neil päevil söödavad toidud, mis võivad erinevatel rahvastel aga ka piirkonniti erineda.

Jõulutoidud eesti jõulukombestikus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti talurahva jõulutoidud on olnud sealiha, jõululeib ehk jõuluorikas, verivorstid, hapukapsad; uuema jõulukombestiku järgi ka piparkoogid[1]. Jõulujoogiks on olnud õlu[1].

Pidulaual pidi kindlasti olema koduõlu, sealiha (poolik seapea[viide?]), jõululeib ja jõuluvorstid[viide?]. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad[viide?], herned, naerid, kala ja või[viide?].

Metsamarjadest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuremarja-sahvt. (1912)[2][muuda | redigeeri lähteteksti]

Kolm naela suhkrut keedetakse 1/2 toobi veega siirupiks, siis pandakse 2 toopi puhastatud, pestud ja kergelt katki surutud kuremarju sinna sisse ja keedetakse umbes 3/4 tundi. Mõni minut, enne kui sahvt valmis on keend, pandakse 6 neljaks lõigatud õuna sinna juurde. Täidetakse kuumalt purkkide sisse ja kui ära on jahtunud, köidetakse pergament-paberiga kinni.

Köögiviljatoidud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hautatud hapukapsad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Hapukapsad

Aiamaal kasvatatud valgest peakapsast hakati raiekapsana tünnides hapendatud hapukapsaid valmistama 19.sajandil.

Hautatud hapukapsaste tegemiseks maitstakse eelnevalt kuidas soolamine õnnestus, kui kapsasegu on liigsoolane siis saab hapukapsaid eelnevalt pisut leotada või lisada toidu valmistamisel veidi värskelt hakitud peakapsast. Liiter hapukapsaid keedetakse liitri veega, 100 gr või ehk rasvaga vähesel tulel 1 1/2 tundi. Kui kapsad on pehmed, riputatakse juurde väike peotäis jahu ja segatakse hulka lusikatäis hapukoort. Soovi järele võib lisada lusikatäis suhkrut.[3]

Lihatoidud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lihatoite söödi paljudes taluperedes pühapäeviti ja liha jagas peremees isiklikult ja jaopärast - üksnes jõulude ajal võisis seda süüa kõik isu pärast.

Sealihast[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Seapraad

Jõulutoidute hulka kuulus ka sea- ehk põrsapraad.

Põrsapraad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Praepannile seatakse puhtad, sõrmepaksused pilpad, 2 pikuti panni ja 3 risti. Nende pääle pannakse loputatud põrsapraad (nahapool vastu pilpaid). Praele riputatakse peotäis soola (prae raskuse järele võike ehk suur peotäis). Prae alla valatakse 3/4 l vett ja küpsetatakse praadi ahjus. Praadimise ajal tõstetakse allavalatud vett iga 10 – 15 minuti järel prae pääle. Ruttu pannakse üks jääle kinni, et kuumus ei lahkuks. Kui prae päälmine külg on pruun, tõstetakse ta teisele küljele, võetakse pilpad alt ära ja lõigatakse terava noaga kamara sisse väikesed ruudud. Küpsetatakse teist külge niisama edasi, kuni kamar on pruun ja praad pehme. Seaprae küpsetamine kestab 1 1/2 – 4 tundi. Noore põrsa praad saab rutemini küpseks. Kui vesi alt on kahanenud, valatakse kuuma vett juurde. On ahi liiga kuum ja tükib kamarat põletama, siis kaetakse praad päält märjakstehtud paberiga. Seapraad sünnib süüa hapukapsastega (veega keedetud). Kapsastele valatakse praekastme päält rasv, segatakse läbi, seatakse laia praeliua pääle prae kõrvale. Kaste valatakse üle prae ehk antakse kannuga juurde.[4]

Sült[muuda | redigeeri lähteteksti]
Next.svg Pikemalt artiklis Sült

Seapeast ja seajalgadest (eesjäseme alumisest osast, harvemini tagajäseme alumisest veerandist) ning veest ja lisakoostisainetest (vürts, loorberilehed, sool jt) keedeti sülti ehk 'jaheliha'.

Vasikalihast[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vasikapeast ja vasikajalgadest ning lisakoostisainetest keedeti samuti sülti.

Sült vasika peast (1912)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vasika pea raiutakse keskelt lõhki, võetakse peaaju ära, keel võetakse ka välja ja pandakse ühes peaga, mida hästi on pestud, keeva veega keema. Pärast vahuvõtmist pandakse soola, sibulat ja vürtsi juurde ja keedetakse hästi pehmeks; keele pealt tõmmatakse valge nahk maha, lõigatakse kõik väikesteks vürfliteks ja pandakse vormi sisse. Leent keedetakse veel tükk aega, lisatakse tsitronihaput ehk vähe ätikat juurde, keedetakse sellega veel läbi ja kallatakse läbi peene sõela lihatükikeste peale vormi sisse. Kui leem aga segane peaks olema, siis klopitakse 2 munavalget vahule ja kallatakse see ühes katkisurutud munakoortega lihaleeme hulka, keedetakse seda väikese tule peal veel 10 kuni 15 minutit ja kurnatakse leem siis läbi sõela.[5]

Muu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saartel (Kihnu, Saaremaa, Hiiumaa jt ) tarbiti söögiks ka hülgeliha, kuid puuduvad andmed selle kohta kas hülgeliha ka jõulumenüü kandvaks koostisosaks oli.

Veretoidud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loomaverest valmistati toite mitmeis Eesti paigus aastaringselt. Verest valmistati verileiba, verikooke, verivorstikesi ja verikäkke (käkid). Lõuna-Eestis säilitati soolaga segatud verd ka jõuluvorstide jaoks - veritanguvorst oli neil jõulupühade põline söök. Arvatavasti sealtkaudu levis veritanguvorstide söömine ka Põhja-Eestisse kus eelnevalt söödi peamiselt hapendatud verivorste. Läänemaal oli levinud verikäkkide söömine.

Käkid (1912)[6][muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Käkid

Pool toopi odra tangusid keedetakse kolmveerand ehk ühe toobi vee ja paraja soolaga pool-pehmeks, lastakse ära jahtuda, lisatakse kolmveerand naela peenikeseks lõigatud neerurasva ja 2 akitud sibulat juurde, siis veel pool theelusika täit pipart, 1 theelusika täis vürtsi, väikene peotäis vorstirohtu, pool toopi ehk ka kolmveerand toopi läbi sõela kurnatud verd, kolmveerand naela ehk pool naela jämedat rukijahu ja kaks peotäit odrajahu ja segatakse kõik hästi läbi. Siis määritakse praepann külma searasvaga, riputatakse jahuga üle, kallatakse see segu panni peale ja praetakse ahjus valmis. Kui külmaks on läinud, lõigatakse 2 kuni 3 sõrme laiused ja ühe sõrme pikkused ribad ja praetakse või ehk rasva sees. Panni peale, ülejäänud või juurde võib haput koort panda, sellega läbi keeta ja kasteks käkide kõrvale anda.

Vere vorstid (1912)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Verivorstid

Võetakse 1 toop sea verd, lisatakse sinna juurde 1 kortel rõõska koort, 3 klopitud muna, 3 peeneks lõigatud sibulat, soola, peenikest Inglis vürtsi, pipart, vähe muskati õie pulbrit, 1 nael peeneks lõigatud pekki ja niipalju jahu, et püdel taigen saab. Siis segatakse kõik hästi segi ja täidetakse peenete sea soolikate sisse, seotakse parajad vorstid ja keedetakse soola ja vürtsi sees küpseks. Neid võib külmalt süüa ehk või sees praadida.[7]

Usukuuluvuse järgi valmistati ja söödi Eesti erinevais paigus ka valgeid vorste.

Jahutoidud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kollane kringel[8][muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kringel

Pool toopi piima tehtakse soojaks, 10 kop. eest sahvrani, mis enne ahjus kuivatatud peab olema, õerutakse peeneks, leotakse piirituse ehk roosivee sees ära ja lisatakse piima juurde niisama ka 7 kni 8 kop eest pärmi, paras jagu soola ja 1 nael jahu, klopitakse taigen läbi, kaetakse rätikuga kinni ja lastakse soojas kohas kerkida. Vaheajal segatakse hästi suur pool naela võid vahule, lisatakse sinna juurde 10 peeneks õerutud kardemoni, 10 peeneks õerutud mõrudat mandlit, 1/2 naela suhkrut ja 3 klopitud tervet muna. Kui taigen hästi kerkinud on, segatakse või taigna hulka, siis veel 3/4 naela puhastatud rosinaid ja korintisid ja suur tükk vürfliteks lõigatud sissetehtud apelsini koort ehk sukkadet (sukaad) ja veel vähehaaval 1 1/2 kuni 2 naela jahu, kastetakse tainast 1 tund aega, lastakse jälle tõusta, vormitakse laua peal suur kringel, pandakse võiga määritud ja jahuga üleriputatud pleki peale, lastakse veel kord kerkida, võietakse pealt munaga, puistatakse suhkrut ja peeneks akitud mandlit peale, tervetest mandlitest võib ka tärnisid teha, lpkatakse plekk ahju ja küpsetatakse kringel ilusaks pruuniks ja küpseks.

Koduõlu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Koduõlu

Koduõlle valmistamiseks läheks vaja 1 ämber vett (14 l), 650 g suhkrut, 2 pudelit linnase-ekstrakti, 38 g humalaid, 25 gr pärmi.

Humalaid keedetakse rohke veega tund aega. Ämbri keeva vee sees sulatatakse suhkur, lisatakse läbi riidekoti lastud humalavesi, linnase-ekstrakt ja pool klaasi pruunistatud suhkrut juurde. Pärm leotatakse vähese vee ja supilus.jahu sees, lastakse natuke aega kerkida ja pannakse pooljahtunult õllevee hulka, õlu käärib kaane all katlas, kuni vaht päält kahaneb, 24 kuni 36 tundi, siis lastakse läbi klaaslehtri puhtaisse pudelitesse, korgitakse keeva vee sees leotatud uute korkidega kinni ja tõmmatakse nöör üle. Külmas keldris hoides võib õlut teisel ehk kolmandal päeval juua, mida kauemini aga õlu seisab, seda paremaks ta läheb. Põhjasagu ei tohi pudelitesse täita.[9]

Õllel oli tähtis roll ka uusaastakombestikus, nii võeti Saaremaal hingekesi uusaastaööl just õllega vastu.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 48
  2. Proua A. Hoffmann, "Keetmise õpetus", K.Sööt´i trükikoja trükk ja kirjastus, Tartus, lk 312, 1912
  3. Adeline Tannbaum, Keedu- ja majapidamis-juht, 4. trükk, Tartu, lk 25, 1928
  4. Adeline Tannbaum, Keedu- ja majapidamis-juht, 4. trükk, Tartu, lk 257, 1928
  5. Proua A. Hoffmann, "Keetmise õpetus", K.Sööt´i trükikoja trükk ja kirjastus, Tartus, lk 107 – 108, 1912
  6. Proua A. Hoffmann, "Keetmise õpetus", K.Sööt´i trükikoja trükk ja kirjastus, Tartus, lk 213 – 214, 1912
  7. Proua A. Hoffmann, "Keetmise õpetus", K.Sööt´i trükikoja trükk ja kirjastus, Tartus, lk 212, 1912
  8. Proua A. Hoffmann, "Keetmise õpetus", K.Sööt´i trükikoja trükk ja kirjastus, Tartus, lk 253 – 254, 1912
  9. Adeline Tannbaum, Keedu- ja majapidamis-juht, 4. trükk, Tartu, lk 257, 1928

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Anne Kersna, Sirje rekkor, Reet Piri, Dina Aarma, Õile Aavik, Inara Luigas, Elli Vendla, Inge Rego, "Eesti Rahvusköök", Maalehe Raamat, 2. trükk, 2004, ISBN 9985 64 297 x