Jädivere õpetajate seminar

Allikas: Vikipeedia

Jädivere õpetajate seminar Vigala kihelkonnas Jädiveres asunud pedagoogikaõppeasutus, mis tegutses aastail 18441864. Tänaseni säilinud koolihoone asub Jädivere mõisa naabruses.

Asutamine ja ülevalpidamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

1842. aastal oli Eestimaa rüütelkond otsustanud avada igas kihelkonnas õpetajate ettevalmistamiseks näidis-kihelkonnakoolid. Kuigi kava jäi realiseerimata, reorganiseeriti 1844. aastal Jädivere kihelkonnakool õpetajate seminariks, mis pidi koolmeistreid andma Lääne- ja Harjumaa jaoks. Enamuse seminari ülalpidamiskuludest kattis Eestimaa rüütelkond.

Seminari tegevus oli kolmeliikmelise kuratooriumi järelevalve all. Kuratooriumi esimeheks oli Carl von Uexküll, liikmeteks maanõunik Ungern-Sternberg ja leitnant von Essen.[1]

Õppetöö[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õppetöö Jädivere seminaris toimus eesti keeles, kuid soovi korral oli võimalik õppida ka saksa keelt. Õppeaeg kestis kolm aastat, mille jooksul õpiti kirjutamist, rehkendamist, ajalugu, geograafiat, pedagoogikat ja orelimängu. Õppimine oli tasuta, kuid lõpetamise järel pidi seminari kasvandik töötama teatud aja Eestimaa kubermangus õpetajana.[2]

Seminari esimeseks juhatajaks aastail 18441851 oli koolmeistri perest päritkirjamees ja haritlane Berend Gildenmann (18221884), kes lisaks seminari juhatamisele andis Jädiveres välja ka Vigala kihelkonna käsikirjalist nädalalehte "Öppetus Vabbadrahvale". Gildenmanni järel asus seminari juhatama Johann Heinrichsen (18241881).

Õpilased[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õpilaste arvuks oli määratud 40, kuid esialgu kogunes neid vaid kuus. Edaspidi õpilaste arv siiski kasvas ning aastail 18481851 õppis Jädiveres juba 20 seminaristi. Kogu seminari tegevuse jooksul õppis seal 73 poissi. Lõpetanud asusid enamasti tööle talurahvakoolidesse õpetajaks, mõnest sai köster. Seminari kasvandikest on nimekamad kirjamees ja raamatuköitja ning Sipa koolmeister Friedrich Brandt ja rahvaraamatute autor Georg Vänjas-Rosenberg.[3]

Seminari sulgemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

1864. aastast otsustas Eestimaa rüütelkond finantseerida vaid Kuuda seminari tegevust ning Jädivere seminar suleti. Veel lõpetamata õpilased suunati samuti Kuudale õpinguid lõpetama.

Jädivere seminari hoones tegutses edaspidi kuni aastani 1965 Jädivere algkool.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Aarma, L., Talvoja, R., Viitkar, Ü. Kuuda seminar 150. Ülevaade ja lühielulood. Juuru: Mahtra Talurahvamuuseum, 2004, lk 22.
  2. Eesti kooli ajalugu. 1. köide. 13. sajandist 1860. aastateni. Tegevtoimetaja E. Laul. Tallinn: Valgus, 1989, lk 487.
  3. Eesti kooli ajalugu. 1. köide. 13. sajandist 1860. aastateni. Tegevtoimetaja E. Laul. Tallinn: Valgus, 1989, lk 487.