János Kádár

Allikas: Vikipeedia
János Kádár (1977)

János Kádár [j'aanoš k'aadaar] (sünninimi János Czermanik, hiljem János Csermanek; 26. mai 1912 Rijeka6. juuli 1989 Budapest) oli Ungari kommunistlik poliitik ja riigitegelane.

János Kádár sündis tol ajal Austria-Ungarile kuulunud sadamalinnas Rijekas (tänapäeva Horvaatias). Ema Borbála Czermanik oli ungari-slovaki päritolu teenijanna. Isa János Krezinger lahkus väga varakult perekonna juurest ja János ei kohtunud temaga enam kunagi. Vahepeal elasid nad emaga paar aastat maal, 1918. aastal kolisid Budapesti. Lapsepõlv möödus vaesuses, 14-aastaselt pidi ta kooli pooleli jätma ja tööle minema.

1928. aastal tutvus ta marksistliku kirjandusega ja temast sai veendunud sotsialist. Novembris 1931 astus ta Kommunistlikku Noortööliste Ühingusse. Samal aastal astus ta ka Ungari Kommunistlikku Parteisse. Detsembris 1931 vahistati ta süüdistatuna kommunistlikus tegevuses, kuid ametivõimud olid sunnitud asitõendite puudusel ta vabastama. Aastal 1933 ta arreteeriti ja ta oli seejärel kaks aastat vangistuses. Aastal 1935 astus ta Ungari Sotsiaaldemokraatlikusse Parteisse, et püüda seda allutada kommunistide mõjule.

Teise maailmasõja ajal oli Kádár üks vastupanuliikumise juhte. 1944. aasta aprillis ta arreteeriti, põgenes aga sama aasta novembris vanglast. Aastal 1945 võttis ta oma parteilise varjunime Kádár ("Püttsepp") oma päris nimeks. Sõja järel oli ta 1945–1948 Ungari Kommunistliku Partei Budapesti Linnakomitee sekretär, 1945–1951 Ungari Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo liige. Ta oli 19461948 Ungari Kommunistliku Partei Keskkomitee ja 1948–1950 Ungari Töörahvapartei Keskkomitee peasekretäri asetäitja ning 1948–1950 ühtlasi siseminister. Aastatel 1950–1951 oli Kádár Ungari Töörahvapartei Keskkomitee osakonnajuhataja.

Aastal 1951 ta arreteeriti süüdistatuna titoismis ja omaaegses koostöös Miklós Horthy valitsuse salapolitseiga. Juulis 1954 võeti süüdistused tagasi ja ta vabastati vanglast.

Oli seejärel 1954. aastal Ungari Töörahvapartei Budapesti 13. Rajooni ja 1955. aastal Pesti Piirkonnakomitee esimene sekretär. 25. oktoobril 1956 valiti Kádár Ungari Sotsialistliku Töörahvapartei Keskkomitee esimeseks sekretäriks. Alates 30. oktoobrist oli ta ka riigiminister Imre Nagy'i teises valitsuses.

Seejärel aga lahkus Kádár koos Ferenc Münnichiga Nõukogude diplomaatide abil 1. novembril Ungarist Nõukogude Liitu. Ta veenis Nõukogude juhtkonda, et Ungaris on "kontrrevolutsiooni" tõttu olukord kontrolli alt väljunud ning vajalik on välisabi. 4. novembril toimus Nõukogude interventsioon Ungari ülestõusu mahasurumiseks. 7. novembril saabus Kádár tagasi Budapesti ning järgmise päeva hommikul teatas ta võimu üleminekust tema poolt juhitava Ungari Revolutsioonilise Tööliste ja Talupoegade Valitsuse kätte. 1956–1958 ja 1961–1965 oli ta ka Ungari Rahvavabariigi Ministrite Nõukogu esimees ning 1958–1961 riigiminister. János Kádár suutis oma võimuperioodi jooksul läbi viia mitmed majandusreformid, mille tulemusel Ungaris elatustase märgatavalt tõusis. János Kádár jäi parteijuhi ametikohale kuni 22. maini 1988, mil ta halveneva tervise tõttu ametist tagasi astus.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]