Itškeeria Tšetšeeni Vabariik
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2006) |
| Itškeeria Tšetšeeni Vabariik | |
|---|---|
|
| |
|
tšetšeeni Noxçiyn Respublika Noxçiyçö (Noxçiyn Içkeri Respublika) | |
|
| |
|
| |
| Pindala: 15 700 km² | |
| Elanikke: 1 088 800 (2002) | |
| Rahvastikutihedus: 69,4 in/km² | |
|
Pealinn: D |
Itškeeria Tšetšeeni Vabariik oli Venemaa keskvalitsusest sõltumatu riik Põhja-Kaukaasias. Hõlmas praeguse Tšetšeeni Vabariigi ala.
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal valiti Tšetšeeni Rahvakongress, mis kuulutas välja Tšetšeenia iseseisvuse. Uue riigi nimeks sai Itškeeria Tšetšeeni Vabariik.
Esimeseks presidendiks sai Dzoxar Dudajev.
Itškeeria iseseisvust tunnustas esimesena Gruusia ja teisena Afganistani Talibani valitsus (2000, Talibani valitsust tunnustasid Pakistan ja Saudi Araabia. Mõlemad riigid olid hiljem sunnitud tunnustamisest lahti ütlema.) Tšetšeenia esindaja Eestis on Imran Ahhajev. 2022 aasta oktoobris tunnistas Ukraina Ülemraada Itškeeria Venemaa poolt "ajutiselt okupeeritud alaks".
Tšetšeenia sõjad[muuda | muuda lähteteksti]
Ülemvõimu nimel Tšetšeenias on toimunud rida sõjalisi konflikte, millesse on haaratud Tšetšeenias genotsiidi teostav Venemaa föderaalarmee ja tšetšeeni kaitserühmitused. Genotsiidi käigus hukkus aastatel 1994–2007 üle 300 000 inimese, sh üle 45 000 lapse. Üle 250 000 inimese on jäänud eluaegseks sandiks, sh üle 3000 inimese pimedaks.
Esimene Tšetšeenia sõda[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Esimene Tšetšeenia sõda
Toimus aastatel 1994–1996, kui Venemaa üritas saada Itškeeriat taas oma kontrolli alla. Sõda lõppes Venemaa lüüasaamisega ning Hassavjurti kokkulepete allkirjastamisega. Venemaa föderaalarmee metsikute julmuste hirmutegude tulemusena nimetas organisatsioon "Piirideta arstid" esimest Tšetšeenia sõda ajaloo üheks kõige halastamatumaks. Inimõigusorganisatsioonidel ja Rahvusvahelisel Punasel Ristil on muuhulgas tõendeid selle kohta, kuidas Venemaa föderaalarmee sõdurid tšetšeene elusalt põletasid (sh rahvusvaheliste organisatsioonide töötajate silme all), elusalt hoonete rusude/mulla/jäätmete hunnikute alla matsid, tšetšeenidel jäsemeid otsast lõikasid jne.
Teine Tšetšeenia sõda[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Teine Tšetšeenia sõda
Algas 1999. aastal, kui Venemaa peaministriks sai Vladimir Putin. Ehkki ametlikult terrorismivastaseks operatsiooniks kutsutav sõda on Moskva poolt lõppenuks kuulutatud, pole Venemaa föderaalvägedel Tšetšeenia üle siiani täielikku kontrolli.