Istuv Sõnn

Allikas: Vikipeedia
Istuv Sõnn 1885. aastal

Istuv Sõnn (lakoota keeles Tĥatĥánka Íyotake, inglise keeles Sitting Bull; umbes 1831 – 15. detsember 1890) oli hunkpapa lakoota siuude šamaan ja sõjapealik, preeriaindiaanlaste vabadusvõitluse üks juhte.

Ta sündis Grand Riveri lähedal Lõuna-Dakotas. Juba noorukina oli ta osav ratsutaja ja väga täpne vibulaskja. 14-aastaselt osales ta sõjakäigul vareseindiaanlaste vastu ja tõukas ühe vastase sõdalase hobuse seljast maha. Selle eest teenis ta oma esimese kotkasule. 20ndate eluaastate alguses sai temast siuude šamaan ehk püha mees (wičháša wakȟáŋ).

Aastatel 1865–1868 juhtis ta mitmeid rünnakuid Fort Bertholdi, Fort Stevensoni ja Fort Bufordi vastu.

Ta sai tuntuks oma rolli tõttu Little Bighorni lahingus, kus George Armstrong Custer ja USA 7. ratsarügement sai 25. juunil 1876 indiaanlastelt lüüa. Lahingu tulemust oli Istuv Sõnn ennustanud päikesetantsus nähtud nägemuse põhjal. Ta põgenes koos pere ja lähedastega Kanadasse Saskatchewani Wood Mountaini lähedale, kuhu ta jäi 1881. aastani, mil ta külma ja nälja tõttu alistus Montanas USA vägedele.

1885. aastal osales ta 4 kuu jooksul Buffalo Billi Wild West show's, arvates, et ta saab avalikult rääkida valgete kuritegudest indiaanlaste vastu. Halva inglise keele oskuse tõttu ei teadnud ta, et tegemist oli vaid etendusega ja tema sõnum ei jõudnud kohale.

Istuv Sõnn järgis indiaanlaste tavasid ja eluviisi ning kritiseeris USA valitsust reservaatide maade vähendamise eest.

Ta tapeti indiaanipolitsei poolt Standing Rocki reservaadis arreteerimiskatsel Vaimude Tantsus osalemise eest.

Kaks nädalat pärast Istuva Sõnni tapmist toimus Wounded Knee veresaun.