Isevõnkumine
Isevõnkumine ehk autovõnkumine on sumbumatu võnkumine, mis ei toimu perioodiliselt muutuva välisjõu toimel, vaid süsteemi endasse kuuluva energiaallika arvel. Erinevalt sundvõnkumisest on isevõnkumisel sagedus ja amplituud määratud ainult võnkesüsteemi enda omadustega. Isevõnkumine erineb vabavõnkumisest selle poolest, et isevõnkuva keha amplituud on ajast sõltumatu ja keha on energiaallikaga lühiajalises vastasmõjus.
Isevõnkesüsteem[muuda | muuda lähteteksti]
Isevõnkesüsteem koosneb tavaliselt kolmest põhielemendist:
- võnkesüsteemist
- energiaallikast
- tagasisideseadisest, mis reguleerib energiaülekannet energiaallikalt võnkesüsteemile. Võnkesüsteem saab perioodi vältel energia, mille ta sama aja jooksul ära kulutab.
Mehaaniline isevõnkesüsteem on näiteks pendelkell.