Isaac Asimov

Isaac Asimov
Isaac Asimov
Sünniaeg	2. jaanuar 1920
Surmaaeg	6. aprill 1992 (72-aastaselt)
Alma mater	Columbia ülikool;
Koduleht	http://www.asimovonline.com/
Autogramm
	[muuda Wikidatas]

Isaac Asimov (sünninimi Исаак Юдович Озимов; 2. jaanuar 1920 Venemaa – 6. aprill 1992 New York) oli juudi päritolu ameerika ulmekirjanik, aimekirjanik ja biokeemik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Isaac Asimov sündis Petrovitši külas Mogiljovi kubermangus, mis tänapäeval asub Smolenski oblasti Šumjatši rajoonis. 1923. aastal asus ta koos vanematega elama Ameerika Ühendriikidesse, mille kodakondsuse sai ta 1928. aastal.^[1] Vanemad rääkisid Isaac Asimoviga jidiši ja inglise keelt.

1939. aastal sai ta Columbia Ülikoolist keemia alal bakalaureusekraadi, 1941. aastal magistrikraadi ja 1948. aastal doktorikraadi.^[2]

Asimov elas 1977. aastal üle müokardi infarkti. Detsembris 1983 tehti talle südameoperatsioon - aortokoronaarne šunteerimine, mille käigus tehtud vereülekandega sai ta HIV-nakkuse. Asimov suri neeru- ja südamepuudulikkuse kätte.

Teosed eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

"Kadunud robot" (eesti keeles 1965, tlk Ain Raitviir, jutukogu)
"Vaade kõrgelt" (eesti keeles 1970, tlk Ruth Lias, populaarteadus)
"Igaviku lõpp" ("The End of Eternity"; eesti keeles 1973, tlk Linda Ariva)
"Autobiograafia" (1979)
"Seal, kus lõpeb Maa: Maa polaaralad" (eesti keeles 1982, populaarteadus)
"Asum" ("Foundation"; eesti keeles 1985, tlk Linda Ariva; 2. tr 2019)
"Asum ja Impeerium" ("Foundation and Empire"; eesti keeles 1989, tlk Linda Ariva; 2. tr 2019)
"Huumori lõpp" (eesti keeles 1992, tlk Ivar Voites, jutt kolme autori kogumikus)
"Teine Asum" ("Second Foundation" 1953; eesti keeles 1996, tlk Indrek Elling; 2. tr 2019)
Isaac Asimov, Frank White "Millenniumid: võti ajaloo mõistmiseks" ("The March of the Millennia: a key to looking at history"; eesti keeles 1999, tlk Matti Piirimaa, populaarteadus)
Isaac Asimov, Robert Silverberg "Positrooniline inimene" ("The Positronic Man"; eesti keeles 1999, tlk Peeter Selg)
"Asumi äär" ("Foundation's Edge"; eesti keeles 2000, tlk Martin Varik; 2. tr 2019)
"Asum ja Maa" ("Foundation and Earth"; eesti keeles 2001, tlk Jaanus Õunpuu)
"Enne Asumit" ("Prelude to Foundation"; eesti keeles 2004, tlk Jaanus Õunpuu)
"Edasi, Asum" ("Forward the Foundation"; eesti keeles 2006, tlk Matti Piirimaa)
"Teraskoopad" ("The Caves of Steel"; eesti keeles 2008, tlk Tatjana Peetersoo)
"Alasti päike" ("The Naked Sun"; eesti keeles 2009, tlk Johannes Kärp)
"Koidu robotid" ("The Robots of the Dawn"; eesti keeles 2010, tlk Johannes Kärp)
"Robotid ja impeerium" ("Robots and Empire"; eesti keeles 2010, tlk Ats Miller)
"Jumalad ise" ("The Gods Themselves"; eesti keeles 2015, tlk Juhan Habicht)
"Üheksa homset" ("Nine Tomorrows"; eesti keeles 2016, tlk Linda Ariva, Priit Kenkmann, Tatjana Peetersoo ja Jaana Talja, jutukogu)
"Kosmosehoovused" ("The Currents of Space"; eesti keeles 2017, tlk Ats Miller ja Ronald Lämm)
"Kivike taevas" ("Pebble in the Sky"; eesti keeles 2019, tlk Jaana Talja)
"Tähed kui tolmukübemed" ("The Stars Like Dust"; eesti keeles 2019, tlk Martin Kirotar)