Irakli Okruašvili

Allikas: Vikipeedia
Irakli Okruashvili.jpg

Irakli Okruašvili (ირაკლი ოქრუაშვილი; sündinud 6. novembril 1973 Tshinvalis, Lõuna-Osseedi autonoomses oblastis) on Gruusia poliitik ja poliitpagulane. Okruašvili jõudis Mihheil Saakašvili esimese presidendiaja jooksul teenida mitmel võimupostil. 2004. aastast 2006. aastani oli Okruašvili Gruusia kaitseminister.

Karjäär valitsuses[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastatel 2000 kuni 2001 teenis Okruašvili Gruusia valitsuses asejustiitsministrina. Liitunud Saakašvili Ühinenud Rahvusliku Liikumisega, valiti ta 2002. aastal Tbilisi kohalikku omavalitsusse. Rooside revolutsiooni järel 2003. aasta novembris määrati Okruašvili Gruusia presidendi esindajaks Šida Kharthlis.

2003. aasta lõpust 2004. aasta maini pidas Okruašvili peaprokuröri ametit. Maikuus nimetati ta siseministriks, detsembris kaitseministriks. Kaitseministrina paistis Okruašvili silma sõjaliste aktsioonide toetajana Lõuna-Osseetia separatistide vastu. 2006. aasta novembris määrati Okruašvili ümber majandusarengu ministri kohale, millest ta nädal hiljem loobus.


Opositsiooniline tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

2007. aasta septembris teatas Okruašvili uue opositsioonijõu (Liikumine Ühtse Gruusia Eest) moodustamisest ning süüdistas Saakašvilit korruptsioonis, ebakompetentsuses ning inimõiguste rikkumises. Aga ka mõjuka ärimehe Badri Patarkatsišvili tapmise kavades. Okruašvili vihjas ka ekspeaminister Zurab Žvania surma hämaratele asjaoludele.

27. septembril Okruašvili arreteeriti süüdistatuna korruptsioonis, rahapesus ning ametipositsiooni kuritarvitamises.

8. oktoobril avaldas peaprokuratuur Gruusia telekanalites Okruašvili videotunnistuse, milles ta võttis omaks esitatud süüdistused ning taganes Saakašvilile esitatutest, teatades et tema kavatsuseks oli presidenti diskrediteerida ning hankida poliitilisi dividende endale ning Badri Patarkatsišvilile.

Pärast tunnistust vabastati Okruašvili 10 miljoni larise kautsjoni vastu. Okruašvili süüdistuste toel üles köetud opositsiooni tänavaprotestide taustal lubati Okruašvilil väidetavalt tervislikel põhjustel Euroopasse siirduda. Okruašvili esines Münchenis ajakirjanikele teadaandega, et prokuratuuri avaldatud videosalvestises esitatud tunnistused olid antud surve all ja kordas oma süüdistusi president Saakašvili aadressil. Kaks päeva hiljem, 7. novembril, ajas politsei jõuga laiali opositsiooni tänavameeleavaldused, mis olid selleks ajaks kestnud juba nädala. President kuulutas riigis välja erakorralise seisukorra, sulgedes opositsioonilised meediakanalid.

Valitsusmeelsed jõud kuulutasid Okruašvili instrumendiks riigipöördeplaane hauduva Patarkatsišvili käes. 14. novembril kohustati Okruašvilit vahi alla naasma, kuid ta otsustas Gruusiasse mitte tagasi pöörduda.

Gruusia võimude esitatud väljaandmistaotlusele reageerides vahistasid Saksa võimud detsembris Okruašvili, andes ta peagi viisa väljastanud Prantsusmaa käsutusse. 2008. aasta märtsi lõpus mõisteti Okruašvili tagaselja väljapressimissüüdistustega 11 aastaks vangi. Aprillis rahuldas Prantsusmaa Okruašvili poliitilise varjupaiga taotluse.

2010. aasta lõpul osales Okruašvili koos Levan Gatšetšiladze ja teistega Gruusia Partei asutamises.

20. novembril 2012 võeti ta väljapressimises süüdistatuna vahi alla.