Innari Parts

Allikas: Vikipeedia

Innari Parts (14. juuni 1940 Tartu10. märts 2003 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Innari Parts oli talupidaja, õpetaja poeg ja Romeo Partsi vend.[1]

Lõpetas 1958 Tallinna 22. Keskkooli, 1963 Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI), tehnikakandidaat (1967, Moskva Energeetika Instituut).

Oli 1963–1966 TPI assistent, 1968–1974 Tallinna Pedagoogilise Instituudi vanemõpetaja, kateedrijuhataja, aastast 1971 dotsent; poliitilistel põhjustel ei saanud 1974–1991 kõrgkooli õppejõuna töötada[viide?], 1991–1992 TPedI dotsent (kohakaaslusega), siis Merehariduskeskuse õppejõud ja Tolliameti tolliosakonna transiiditalituse vanem- ja peaspetsialist, ühtlasi tollialaste koolituste lektor.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkond: elektromagnetohüdrodünaamika teoreetilised probleemid ja nende lahendamine, arvestades elektromagnetohüdrodünaamika printsiipidel töötavate seadmete ruumiliste mõõtmete piiritletust ning parameetrite diskreetsust eesmärgiga luua elektromagnetohüdrodünaamiliste nähtuste teoreetilise analüüsi alused ja seadmete arvutamise ning projekteerimise metoodika.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Kahe teadusliku kogumiku (1971, 1972) kaaskoostaja. 90 teadustrükist.[1]

  • Теоретическое и экспериментальное исследование индукционных машин с разомкнутым магнитопроводом. Таллин 1972
  • Effectivness of lateral busbars in Linear Induktion-Type Magnetohydrodynamic Machines. // J. Magnetohydrodynamics (1978) 14
  • Индуктивность лобовых частей однослойной обмотки линейных индукционных машин. // Ж. Электричество (1993) 6

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tallinn 1986. Lk 204, 498

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.