Inimsusevastane kuritegu

Allikas: Vikipeedia

Inimsusevastased kuriteod (inglise crimes against humanity) on ükskõik missuguse tsiviilelanikkonna vastu suunatud mõrvamine, hävitamine, orjastamine, küüditamine, deporteerimine, rüüstamine, vabaduse võtmine, piinamine, vägistamine ja muud inimsusevastased teod, mis on toime pandud relvakonflikti ajal; samuti tagakiusamised poliitilisel, rassilisel või usulisel pinnal sõjakuritegude või rahu vastaste kuritegude toimepanemisel või seoses nende kuritegudega.

Kronoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Inimsusevastased- ja sõjakuriteod Venemaa kodusõjas, Venemaa kodusõda
Next.svg Pikemalt artiklis Inimsusevastased- ja sõjakuriteod Hispaanias (1936–1939), [1], (kodusõja algusest 1936. kuni 1952. aastani, kui režiim lõdvenes, kadus 114 000 inimest),[2]
Next.svg Pikemalt artiklis Inimsusevastased kuriteod NSV Liidus (1917–1956), Punane terror
Next.svg Pikemalt artiklis Inimsusevastased- ja sõjakuriteod Jugoslaavias(1944–

Serbia ja Ungari elanikkonna vastuolud antud piirkonnas tekkisid peale Esimese maailmasõja lõppu, kui Ungarile peale sunnitud Trianoni rahulepinguga rebiti Ungari küljest nimelt ära 2/3 territooriumist, s.h ka Lõuna-Ungari (ungari Délvidék). Viimatimainitu läks vastloodud Serbia-Horvaatia-Sloveenia Kuningriigile, millest sai 1929. aastal Jugoslaavia Kuningriik. Maa põliselanikke, ungarlasi, püüti ümber rahvastada. Taheti riikliku propaganda abil kõigile pähe taguda, et kingiks saadud piirkond on tegelikult iidne lõunaslaavi ala. Kuna ungarlasi oli piirkonnas ikkagi liiga palju , siis asustati nende aladele arvukalt uusasunikke ehk dobrovoljaceid ning soodustati igati ungarlaste väljarännet. Teise maailmasõja alguseks olidki Lõuna-Ungari ungarlased muudetud oma kodumaal kohati vähemuseks. Pärast seda, kui Ungari 1941. aasta aprillis kõnealuse piirkonna tagasi vallutas, võeti kohe päevakorda dobrovoljacite tagasisaatmine Serbiasse. Sama aasta mai algul palus Ungari valitsus Saksa vägede juhtkonnalt luba asustada Serbiasse tagasi 150 tuhat uusmigranti. Sakslased vastasid eitavalt, kuid viimaks asustati Serbiasse tagasi u 13 000 uusmigranti. Jugoslaavia Kommunistliku Partei Vojvodina Komitee andis 1944. aasta 2. oktoobril piirkondlikele komiteedele juhtnöörid. /-/ Kui Punaarmee astub Vojvodina pinnale, on parteiorganite juhtkonnale järgmine ülesanne: alustada kõige otsustavamal moel viienda kolonni hävitamist, esmajärjekorras okupantide tuntud teenrite hävitamist. /-/ Iga bandiiti tuleb ta kuritegude eest karistada."

  • 23. oktoober, tegevuspaik: Lõuna-Ungari suurim linn – Újvidék. Esimesel nädalal mõrvatakse 1500–2000 uujvideeklast.
  • 26. oktoober, tegevuspaik: Tiszakálmánfalva küla. Serbia partisanid vahistavad ja seejärel tapavad 30 ungarlast.
  • Sama kuu lõpupäevad, tegevuspaik: Szenttamási küla. Seal tapavad serbia partisanid umbes 3000 ungarlast.
  • 3. november, tegevuspaik: Bezdáni vald. Meessoost vallaelanikud kutsutakse jalgpallistaadionile. Kui 1945. aasta 28. märtsil avatakse hukkunud bezdaanlaste ühishaud, selgub, et sinnamaetud on randmest okastraadiga viieteistkaupa kinni seotud.
  • Novembrikuu jooksul tapsid partisanid Zombori linnas enam kui 5600 ungarlast.

Ühtekokku mõrvati 1944. aasta oktoobris ja novembris, Lõuna-Ungaris eri andmetel 35–50 tuhat ungarlast. Väga sageli kaasnes sellega piinamine[1].

Next.svg Pikemalt artiklis Inimsusevastased- ja sõjakuriteod Saksa okupatsiooni ajal NSV Liidus(1941–1944)
Next.svg Pikemalt artiklis Lääneliitlaste sõjakuriteod Teise maailmasõja ajal
Next.svg Pikemalt artiklis Inimsusevastased- ja sõjakuriteod NSV Liidu okupatsiooni ajal Saksamaal (1944–1949), [3], [4], [5]
Next.svg Pikemalt artiklis Inimsusevastased kuriteod Hiinas
Next.svg Pikemalt artiklis Inimsusevastased kuriteod Tšiilis(1973–
Next.svg Pikemalt artiklis Inimsusevastased kuriteod Argentinas (1976–1983), [6], [7]
Next.svg Pikemalt artiklis Sõjakuriteod Vietnamis
Next.svg Pikemalt artiklis Sõjakuriteod Afganistanis (1979–1989)
Next.svg Pikemalt artiklis Sõjakuriteod Iraagis, [8]
Next.svg Pikemalt artiklis Sõjakuriteod Gaza sektoris (2008), [9]
Next.svg Pikemalt artiklis Sõjakuriteod Venemaa-Gruusia sõjas (2008) [10]
Next.svg Pikemalt artiklis Sõjakuriteod Kongos[11]

Inimsusevastased kuriteod Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Палли Х. Между двумя боями за Нарву. Эстония в первые годы Северной войны 1701–1704. Таллин, 1966.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]