Inimsusevastane kuritegu

Inimsusevastased kuriteod (inglise crimes against humanity) on ükskõik missuguse tsiviilelanikkonna vastu suunatud mõrvamine, hävitamine, orjastamine, küüditamine, deporteerimine, rüüstamine, vabaduse võtmine, piinamine, vägistamine ja muud inimsusevastased teod, mis on toime pandud relvakonflikti ajal; samuti tagakiusamised poliitilisel, rassilisel või usulisel pinnal sõjakuritegude või rahu vastaste kuritegude toimepanemisel või seoses nende kuritegudega.

Kronoloogia

 Pikemalt artiklis Inimsusevastased- ja sõjakuriteod Venemaa kodusõjas, Venemaa kodusõda

 Pikemalt artiklis Inimsusevastased- ja sõjakuriteod Hispaanias (1936–1939), [1], (kodusõja algusest 1936. kuni 1952. aastani, kui režiim lõdvenes, kadus 114 000 inimest),[2]

 Pikemalt artiklis Inimsusevastased kuriteod NSV Liidus (1917–1956), Punane terror

 Pikemalt artiklis Inimsusevastased- ja sõjakuriteod Jugoslaavias(1944–

• oktoober 1944 Jugoslaavia (Serbia) partisanide poolt ungari elanikkonna mõrvamised Lõuna-Ungaris Újvidéki piirkonnas.

Serbia ja Ungari elanikkonna vastuolud antud piirkonnas tekkisid peale Esimese maailmasõja lõppu, kui Ungarile peale sunnitud Trianoni rahulepinguga rebiti Ungari küljest nimelt ära 2/3 territooriumist, s.h ka Lõuna-Ungari (ungari Délvidék). Viimatimainitu läks vastloodud Serbia-Horvaatia-Sloveenia Kuningriigile, millest sai 1929. aastal Jugoslaavia Kuningriik. Maa põliselanikke, ungarlasi, püüti ümber rahvastada. Taheti riikliku propaganda abil kõigile pähe taguda, et kingiks saadud piirkond on tegelikult iidne lõunaslaavi ala. Kuna ungarlasi oli piirkonnas ikkagi liiga palju , siis asustati nende aladele arvukalt uusasunikke ehk dobrovoljaceid ning soodustati igati ungarlaste väljarännet. Teise maailmasõja alguseks olidki Lõuna-Ungari ungarlased muudetud oma kodumaal kohati vähemuseks. Pärast seda, kui Ungari 1941. aasta aprillis kõnealuse piirkonna tagasi vallutas, võeti kohe päevakorda dobrovoljacite tagasisaatmine Serbiasse. Sama aasta mai algul palus Ungari valitsus Saksa vägede juhtkonnalt luba asustada Serbiasse tagasi 150 tuhat uusmigranti. Sakslased vastasid eitavalt, kuid viimaks asustati Serbiasse tagasi u 13 000 uusmigranti. Jugoslaavia Kommunistliku Partei Vojvodina Komitee andis 1944. aasta 2. oktoobril piirkondlikele komiteedele juhtnöörid. /-/ Kui Punaarmee astub Vojvodina pinnale, on parteiorganite juhtkonnale järgmine ülesanne: alustada kõige otsustavamal moel viienda kolonni hävitamist, esmajärjekorras okupantide tuntud teenrite hävitamist. /-/ Iga bandiiti tuleb ta kuritegude eest karistada."

• 23. oktoober, tegevuspaik: Lõuna-Ungari suurim linn – Újvidék. Esimesel nädalal mõrvatakse 1500–2000 uujvideeklast.
• 26. oktoober, tegevuspaik: Tiszakálmánfalva küla. Serbia partisanid vahistavad ja seejärel tapavad 30 ungarlast.
• Sama kuu lõpupäevad, tegevuspaik: Szenttamási küla. Seal tapavad serbia partisanid umbes 3000 ungarlast.
• 3. november, tegevuspaik: Bezdáni vald. Meessoost vallaelanikud kutsutakse jalgpallistaadionile. Kui 1945. aasta 28. märtsil avatakse hukkunud bezdaanlaste ühishaud, selgub, et sinnamaetud on randmest okastraadiga viieteistkaupa kinni seotud.
• Novembrikuu jooksul tapsid partisanid Zombori linnas enam kui 5600 ungarlast.

Ühtekokku mõrvati 1944. aasta oktoobris ja novembris, Lõuna-Ungaris eri andmetel 35–50 tuhat ungarlast. Väga sageli kaasnes sellega piinamine.

• Horvaatiast Zagrebi lähedalt (endise Jugoslaavia territooriumilt) avastati 2009. aastal Teise maailmasõja aegne ühishaud, kust leiti ligikaudu 500 Saksa ohvitseri ja nende Horvaatia liitlaste ustašite säilmed ()
• 18. mai 1944, Krimmitatarlaste küüditamine,
• september 1941- Ukrainas Kiievi lähedal Babi Jaris (Бабий Яр) tapeti Saksa okupatsioonivõimude poolt ligi 35 000 ukraina juuti,

 Pikemalt artiklis Inimsusevastased- ja sõjakuriteod Saksa okupatsiooni ajal NSV Liidus(1941–1944)

 Pikemalt artiklis Lääneliitlaste sõjakuriteod Teise maailmasõja ajal

 Pikemalt artiklis Inimsusevastased- ja sõjakuriteod NSV Liidu okupatsiooni ajal Saksamaal (1944–1949), , ,

 Pikemalt artiklis Inimsusevastased kuriteod Hiinas

 Pikemalt artiklis Inimsusevastased kuriteod Tšiilis(1973–

 Pikemalt artiklis Inimsusevastased kuriteod Argentinas (1976–1983), ,

 Pikemalt artiklis Sõjakuriteod Vietnamis

 Pikemalt artiklis Sõjakuriteod Afganistanis (1979–1989)

 Pikemalt artiklis Sõjakuriteod Iraagis,

 Pikemalt artiklis Sõjakuriteod Gaza sektoris (2008),

 Pikemalt artiklis Sõjakuriteod Venemaa-Gruusia sõjas (2008)

 Pikemalt artiklis Sõjakuriteod Kongos

Inimsusevastased kuriteod Eestis

• Inimsusevastased kuriteod ja Nõukogude okupatsioon Eestis 1940-1941
• juuni 1941 NSVL okupatsioonivõimude poolt Eestis toime pandud Juuniküüditamine
• Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
• märts 1949 NSVL okupatsioonivõimude poolt Eestis toime pandud Märtsiküüditamine

Vaata ka

• Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon, ja Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus,
  • Rahvusvahelisse komisjoni kuulusid:
  • esimees minister Max Jakobson Soomest;
  • Uffe Ellemann-Jensen, Euroopa Liberaalse Partei president, Liberaalse Internatsionaali asepresident ja endine Taani välisminister;
  • Paul Goble, Raadio Vaba Euroopa / Raadio Vabaduse avalike suhete osakonna kommunikatsioonidirektor;
  • Nicolas Lane, Ameerika Juudi Komitee rahvusvaheliste suhete komisjoni esimees;
  • Walter Laqueur, Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse rahvusvahelise uurimisnõukogu kaasesimees;
  • Peter Reddaway, George Washingtoni Ülikooli politoloogia ja rahvusvaheliste suhete professor;
  • Arseni Roginski, Moskva teadusteabe- ja hariduskeskuse "Memoriaal" nõukogu esimees ja teadusprogrammide juht.
    • Toomas Hiio

• Mälu instituut
  • Instituudi asutajateks on Tiit Sepp (Nõukogu esimees), Rein Kilk, Leon Glikman, Indrek Teder, Hannes Tamjärv, Jaan Manitski.

Vaata ka

• Genotsiid
• Sõjakuritegu
• Lääneliitlaste sõjakuriteod Teise maailmasõja ajal
• Saksa Kolmanda Riigi sõjakuriteod Teise maailmasõja ajal
• Nõukogude Liidu sõjakuriteod Teise maailmasõja ajal
• Rahvusvaheline Kriminaalkohus
• Küüditamine
• Punane terror

Kirjandus

• Палли Х. Между двумя боями за Нарву. Эстония в первые годы Северной войны 1701–1704. Таллин, 1966.

Välislingid

• Nürnbergi tribunali põhikiri (inglise keeles)
• Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut (mitteametlik tõlge)
• Konventsioon aegumistähtaja mittekohaldamisest sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude suhtes (mitteametlik tõlge)
• Parmas, Andres. Maailmakriminaalõigus: rahvusvahelis-õigusliku kriminaalvastutuse kontseptsioon. Tartu Ülikool, magistritöö 2005. [3], lk 68–85.
• Online Encyclopedia of Mass Violence, All available Chronological Indexes