Indikaator (keemia)

Allikas: Vikipeedia

Keemiline indikaator on spetsiifiliste omadustega aine (või ainete segu), mis teeb nähtavaks uuritava süsteemi teatud keemilise omaduse või selle muutuse. Valdavalt kasutatakse indikaatoreid keemilises analüüsis tiitrimise lõpp-punkti (ekvivalentpunkti) määramiseks lahuse värvuse muutuse järgi. Tuntuimad keemilised indikaatorid on happesusindikaatorid.

Indikaatoreid kasutatakse tiitrimisel järgmiselt. Uuritavale lahusele lisatakse mõni tilk indikaatori lahust ja seejärel aeglaselt tilgutatakse büretist teadaoleva kontsentratsiooniga reaktiivi (titrandi) lahust. Lahuse värvus muutub ekvivalentpunkti piirkonnas järsult ja tiitrimine katkestatakse. Nii saab määrata tiitritava aine (analüüdi) täielikuks reageerimiseks vajaliku (stöhhiomeetriline) titrandi koguse ja arvutada analüüdi kontsentratsiooni.

Indikaatorite tüübid:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]