Impressum (meediaklubi)

Allikas: Vikipeedia

Impressum (vene keeles Международный медиа-клуб (ММК) "Импрессум") on rahvusvaheline meediaklubi, mis asutati oktoobris 2008 ja on registreeritud mittetulundusühinguna Eestis. Klubi tegevus hõlmab varem NSV Liidu koosseisu kuulunud alasid. Klubi keskus asub Tallinnas.

Klubi juhatusse kuuluvad Galina Sapožnikova ja Igor Teterin[1].

Eesmärgid[muuda | muuda lähteteksti]

Klubi kodulehe andmeil on Impressumi eesmärgid järgmised:

  • Tänapäevase massiteabe potentsiaali kasutamine kodanikualgatuse ja ühiskondliku initsiatiivi toetamiseks, Nõukogude Liidu lagunemisel kadunud Nõukogude Eestis elanud ja tänaseks poliitiliselt üksteisest eraldunud inimrühmade suhtlus.
  • Rahvusvahelise informatsioonivahetuse laiendamine euroopaliku traditsiooni ja kodanikuõiguste alusel.
  • Ajakirjanike kvalifikatsiooni tõstmine; ajakirjanike, kirjanike, raadio- ja televisioonitöötajate ja teiste massiinformatsiooni alal töötajate, tuntud kultuuritegelaste ühendamine, uue ajakirjanduskaadri kasvatamine, nii et nad ei oleks ükskõiksed oma eriala ühiskondliku prestiiži kui demokraatliku ühiskonna ühe baaselemendi suhtes.
  • Käesoleval ajal postsovetlikes riikides elavate inimeste üksteisemõistmise süvendamine ja ajakirjanike suhtluse tihendamine, et nii rikastuda erialaliselt ja moraalses mõttes, toetada vastuseismist rahvuslikule ja ideoloogilisele sallimatusele massiteabevahendites.[2]

Seevastu on kaitsepolitsei hinnangul meediaklubi Impressum uudne Eesti-vastase meediasõja projekt, mis käivitati Venemaa Föderatsiooni rahastamisel.[3] Kapo aastaraamatu järgi on selle peaülesanne muuta Vene propaganda võtmeteemad Eesti meedia jaoks atraktiivsemaks[4] ning läbiv teema "NSV Liidu tagaigatsemine ja auditooriumi veenmine selles, et pärast iseseisvumist (mitte kunagi ei räägita taasiseseisvumisest!) on Eestist kui endisest NSV Liidu arenenuimast osast saanud halval majanduslikul järjel olev perspektiivitu riik, mis on ühtlasi Euroopa Liidu mahajäänumaid piirkondi."[5]

Samas võtmes on klubi käsitlenud ajakirjanik Andrei Hvostov[6], Soome kirjanik Sofi Oksanen[7] ning ajalehe Sirp peatoimetaja Kaarel Tarand, kes nimetas Impressumit "imelikuks luure variorganisatsiooniks".[8]

Järjekindlalt on Impressumi tegevust positiivselt kajastanud Keskerakonna ajaleht Kesknädal, kus Anne Ratman on avaldanud arvamust, et "Impressumi tegevuses pole eestivaenulikkusest jälgegi".[9][10][11]

Ajalugu ja tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Klubi loomise algatasid ajalehe Põhja-Euroopa Komsomolskaja Pravda ("Комсомольская правда-Северная Европа") ajakirjanikud. Organisatsiooni esimene üritus toimus 6. novembril 2008. Klubi on rakendanud oma tegevuses ajakirjanikke, kultuuritegelasi ja spetsialiste mitmetest maadest, sealhulgas Eestist.

2008. aasta detsembris andis Impressum koostöös kirjastusega SKP Media 1200 eksemplaris välja Gruusia sõja teemalise kogumiku "Väikese Kaukaasia sõja anatoomia" Gruusias, Lõuna-Osseetias ja Abhaasias viibinud Komsomolskaja Pravda ajakirjanike artiklitest.[12]

2008.–2009. aastal korraldas klubi Eesti-Vene suhete kajastamise teemalise konkursi "Pikaajaline mälu", mille žüriisse kuulusid Eesti publitsist ja kirjandusteadlane Rein Veidemann, kirjanik Polina Daškova, ajakirjanik Galina Sapožnikova, Euroopa Parlamendi liige Giulietto Chiesa ning Venemaa sõnavabaduse kaitse fondi (Фонд защиты гласности России) president Aleksei Simonov. Konkursikuulutuses kutsuti üles kirjutama "neist, kes mäletavad, et meie ühises ajaloos olid mitte üksnes rasked ajad ja "mustad" leheküljed, vaid ka aastad, mida täitsid rõõm, õnn ja vastastikune austus." Esimene auhind oli reis Kamtšatkale, teine ja kolmas – reisid teistesse Venemaa piirkondadesse.[13] Konkursi võitis Ivari Vee ajalehes Kesknädal ilmunud integratsiooniteemaliste kirjutiste eest.[10]

"Kaitsepolitsei huviorbiidis olevate kohalike vene ajakirjanike ühendus MTÜ Impressum korraldab loomekonkursi "Mitte lühike mälu", mille peaauhinnaks on... reis Kamtšatkale," kritiseeris ettevõtmist vene rahvusest Eesti publitsist Jevgeni Krištafovitš. "Konkursi žüriisse muuhulgas kuuluvad Komsomolskaja Pravda ajakirjanik Galina Sapožnikova, kes KAPO aastaraamatu järgi "näitas erilist agarust lausvalede ja propaganda levitamisel" pronkskriisi ajal; 11. septembri terroriakte korraldamises Valget Maja süüdistanud MEP Giulietto Chiesa ja meie kallis kaasmaalane prof Rein Veidemann."[14]

Konkursi järel avaldatud kogumikus "Pikaajaline mälu" ("Nekorotkaja pamjat", SKP Media, Tallinn 2009) avaldati politoloogide Raivo Vetiku, Rein Ruutsoo, Mati Heidmetsa, ajakirjanik Peeter Ernitsa jt kirjutisi. Kaarel Tarandi hinnangul oli kogumik "selgelt Eesti-vastase tonaalsusega".[8] Kaitsepolitsei väitel lisati kogumikku Eesti autorite varem ilmunud tekste neilt luba küsimata, kogumiku kunstilist ning tehnilist toimetajat peab kapo aga väljamõelduiks.[5]

2009. aastal külastas meediaklubi Impressum kutsel Eestit Vene majandusanalüütik Mihhail Deljagin. Komsomolskaja Pravda ajakirjanike Jevgeni Tšernõhhi ja Galina Sapožnikovaga koos Moskva raadios reisimuljeid jagades kinnitas Deljagin, et Eesti peaminister Andrus Ansip olevat palunud Tadžikistani presidenti tuua Eestisse tadžiki võõrtöölisi, kuna "töötud on enamasti venelased, aga venelasi pole talle vaja – parem olgu tadžikid". Sapožnikova teatas samas saates, et Tallinnas "lülitatakse öösiti elekter välja".[15]

Samal aastal avaldas Impressum raamatu "Arnold Meri: viimane eesti kangelane" ("Арнольд Мери: последний эстонский герой") Nõukogude Liidu kangelasest Arnold Merist, kes anti 2007. aastal kohtusse süüdistatuna osalemises 1949. aasta märtsiküüditamises[16].

Küüditamiste teemal esines 29. märtsil 2009 Eestis Impressumi külalisena ka vene ajaloolane Aleksandr Djukov, kelle ettekanne kandis pealkirja "Küüditamised Eestis: kuidas oli see tegelikult". Tema raamatu "Deporteerimised Eestis: kuidas see toimus tegelikult" avaldas samuti Impressum.[17] "Üheks poliitilise konjunktuuri poolt ajaloo moonutamise eredaks näiteks on nõukogude genotsiidi müüt, mida agaralt propageerivad nii eesti poliitikud kui ajaloolased," kinnitab Djukov raamatus. Tema hinnangul võltsivad eesti ajaloolased süstemaatiliselt nõukogude repressioonide ohvrite arvu.[18] "Ajaloolaste kirjeldused selle kohta, nagu oleks pärast sõja lõppu vallale päästetud massiline elanikevastane terror ei vasta tõele. Tegelikult oli Nõukogude võimu liidrite tegevus Eestis humaanne ja põhjendatud, seda eriti eestlaste massilise koostöö taustal natslike võimudega," kirjutab Djukov teisal. "Arreteerimisele kuulusid ja repressioonidele allutati vaid need, kes võtsid osa natside poolt organiseeritud tsiviilelanikkonna hävitamisest okupeeritud Nõukogude territooriumil ning kes pidasid relvastatud võitlust nõukogude võimu vastu koos käsilastega."[19]

Impressumi kutsel esines Eestis 2009. aastal Simon Wiesenthali Keskuse juht Efraim Zuroff.[9]

2011. aastal kirjastas SKP Media Impressumi külalistega tehtud intervjuude kogumiku "Armastusega Venemaast", mille autor oli Kesknädala ajakirjanik Ivari Vee. Intervjueeritavate seas olid Vene meediafirmade juhid Vladimir Mamontov ja Juri Poljakov, teleajakirjanikud Sergei Briljev, Arina Šarapova ja Vladislav Fljarkovski, kirjanikud Sergei Lukjanenko, Andrei Konstantinov ja Ilja Stogoff, filmirežissöör ja kinostuudio Mosfilm direktor Karen Šahnazarov, ajaloolased Boriss Kovaljov ja Aleksandr Djukov, majandusteadlased Mihhail Deljagin ja Mihhail Hazin jt.[20]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Juhatus". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. september 2009. Vaadatud 2. juunil 2010.
  2. "Klubi eesmärgid". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. veebruar 2010. Vaadatud 2. juunil 2010.
  3. "KAPO Aastaraamat 2009" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 27. september 2011. Vaadatud 7. septembril 2011.
  4. "Kapo: meediaklubi Impressum on infosõja projekt"[alaline kõdulink] Delfi, 14. aprill 2009 (vaadatud 7. septembril 2011)
  5. 5,0 5,1 "Kapo: Venemaa üritab oma meedia mõjuala laiendada" ERR uudised, 12. aprill 2010] (vaadatud 7. septembril 2011)
  6. Andrei Hvostov "Kommunism ja natsism – kuidas võitleme lääne tsivilisatsiooni alustekstidega"[alaline kõdulink] Sirp, 21. mai 2009 (vaadatud 7. septembril 2011)
  7. Sofi Oksanen. Köyhän keinot – Helsingin Sanomat 15. aprill 2009 (vaadatud 7. septembril 2011)
  8. 8,0 8,1 Kaarel Tarand. "Positsioonivalik ja väljakunägemine"[alaline kõdulink] Sirp, 21. jaanuar 2010 (vaadatud 7. septembril 2011)
  9. 9,0 9,1 Efraim Zuroff tuleb Tallinna, et esineda klubis Impressum[alaline kõdulink] – Kesknädal 20. juuli 2009 (vaadatud 7. septembril 2011)
  10. 10,0 10,1 Anne Ratman "Raamat, mis avab silmi" Kesknädal, 10. veebruar 2010 (vaadatud 7. septembril 2011)
  11. Ivari Vee "Vene ajakirjanikud: Eesti kvaliteet on langenud" Kesknädal, 13. mai 2009 (vaadatud 7. septembril 2011)
  12. "Kirjastustegevus" (vaadatud 7. septembril 2011)
  13. "Impressum объявляет конкурс "Некороткая память"" Delfi.ru, 16. detsember 2008 (vaadatud 7. septembril 2011)
  14. Jevgeni Krištafovitš "...и бесплатная путёвка. В Сибирь" LiveJournal, 16. detsember 2008 (vaadatud 7. septembril 2011); "Kajasta eesti-vene asja—ja osale konkursil"[alaline kõdulink] publik.ee, 17. detsember 2008 (vaadatud 7. septembril 2011)
  15. Pekka Erelt Eestit mustati Moskva raadios – Eesti Ekspress 1. august 2009 (vaadatud 7. septembril 2011)
  16. "Klubis Impressum toimub Arnold Meri mälestusõhtu" (vaadatud 7. septembril 2011)
  17. "Vene ajaloolane avaldas raamatu küüditamisest eesti keeles" (vaadatud 7. septembril 2011)
  18. Aleksandr Djukov "Deporteerimised Eestis: kuidas see toimus tegelikult" Tallinn: Tarbeinfo OÜ, 2009, lk 6–7
  19. Aleksandr Djukov "Deporteerimised Eestis: kuidas see toimus tegelikult" Tallinn: Tarbeinfo OÜ, 2009, lk 135
  20. "Eestikeelne raamat Venemaast" (vaadatud 7. septembril 2011)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]