Immanuel Rinne
Immanuel Rinne (9. november 1854 Kose – 22. detsember 1914 Narva) oli Eesti vaimulik.
Esmast õpetust sai ta kodus Tallinnas. Aastatel 1865–1866 käis Viiburis koolis, aastatel 1866–1872 õppis Riias gümnaasiumis. Tartu Ülikoolis õppis ta aastatel 1874–1875 filoloogiat, 1875–1878 usuteadust. Prooviaastal oli ta Käina Martini koguduses. Ordineeriti õpetajaks 27. jaanuaril 1880.
Oli Reigi Jeesuse koguduse õpetajaks aastatel (kutsuti oktoobris 1879) 1880–1885. Aastatel (kutsuti 12. novembril 1885, introdutseeriti 23. märtsil 1886) 1886–1914 teenis Karuse Margareeta kogudust. Ranna-Lääne praostkonna praostiks sai 22. veebruaril 1890, oli Eestimaa konsistooriumi vaimulik assessor aastatel 1904–1914[1].
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa vend Gustav Feliks Rinne oli aastatel 1865–1872, Reigi Jeesuse koguduse pastor.[2] Vend Richard Rinne oli Emmaste Immanueli koguduse õpetaja, vend Gideon Rinne oli Paide ja Anna koguduse adjunktõpetaja, Kiievi koguduse õpetaja ja Kuressaare Laurentiuse koguduse abiõpetaja.