Imbi Paju

Allikas: Vikipeedia
Imbi Paju Turu kirjandusmessil (2009)

Imbi Paju (sündinud 3. juunil 1959) on eesti kirjanik, ajakirjanik ja filmirežissöör. Ta elab Soomes ja Eestis.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Imbi Paju on õppinud Viljandi Kultuurikoolis, Tartu Muusikakoolis, Eesti Humanitaarinstituudis, Helsingi ülikooli riigiteaduskonnas (1990–1995),[viide?] Svenska Österbottens Folkakademis[viide?] ja Helsingi teatrikõrgkoolis[viide?] häälemeisterlikkuse koolitusel.

Ta on töötanud Vanemuise teatris koorisolistina, Eesti Raadio ja Televisiooni segakooris ning mitme telekanali ja ajalehe kaastöölisena Eestis ja Soomes. Teinud dokumentaal- ja kultuurisaateid Eesti Televisioonis ja TV1-s.

1999. aastal algatas Imbi Paju oma kodukülas Võtikveres iga-aastase kirjandusürituse Võtikvere raamatuküla. 2001. aastal sai ta selle loomise ja kohaliku elu edendamise eest Valgetähe medaliklassi teenetemärgi.

2007. aastal sai ta Valgetähe V klassi teenetemärgi oma filmide, ajakirjandusliku töö ja kohaliku elu edendamise eest Jõgevamaal.[1]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

2006. aastal ilmus Soomes Imbi Paju raamat "Tõrjutud mälestused" ("Torjutut muistot"). Teos võeti Soomes hästi vastu ja sellest on ilmunud juba viis trükki. 2007. aastal ilmus see eesti ja rootsi keeles.[2] See on olnud Rootsi gümnaasiumide "Elava ajaloo" õppeprogrammi soovitusnimestikus, mille eesmärk on peale holokausti ja rassismi valgustada õpilasi kommunismi kuritegudest ja olemusest.[3] 2009. aastal ilmus raamat "Tõrjutud mälestused" inglise keeles ("Memories Denied"),[4] märtsis 2010 vene keeles[5] ja 2014. aasta oktoobris saksa keeles.

Imbi Paju on oma 1. novembril 2005 esilinastunud ajaloolis-psühholoogilise dokumentaalfilmiga "Tõrjutud mälestused" ja selle taustaks kirjutatud raamatuga esinenud rahvusvahelistel filmifestivalidel ning kommunismi ja totalitarismi käsitlevatel rahvusvahelistel seminaridel Euroopas, Aasias ja USA-s. 2006. aastal toimunud Pärnu rahvusvahelisel dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivalil nimetas rahvusvaheline žürii Imbi Paju filmi parimaks Eesti dokumentaalfilmiks. 2009. aastal sai see Eesti filmipäevade preemia ja Kanadas Torontos toimunud EstDocsi filmifestivalil publiku preemia.

2009. aasta märtsis ilmus Imbi Pajul Soomes koostöös kirjanik Sofi Oksaneniga küüditamise 60. aastapäeva puhul artiklikogumik "Kõige taga oli hirm. Kuidas Eesti kaotas oma ajaloo ja kuidas see saadakse tagasi". See pälvis 2009. aastal Helsingin Sanomate kriitikutelt tunnustuse kui enim tähelepanu saanud teatmeteos. Sama aasta detsembris ilmus raamat eesti keeles pealkirjaga "Kõige taga oli hirm".

Novembris 2009 esilinastus Helsingis, Tallinnas ja Brüsselis Imbi Paju uus psühholoogilis-ajalooline dokumentaalfilm "Soome lahe õed". 2011. aastal ilmus Pajult dokumentaalromaan "Soome lahe õed. Vaadates teiste valu", mis on lisaks eesti keelele ilmunud soome ja rootsi keeles.

The Economisti ajakirjanik ja Venemaa ekspert Edward Lucas on kirjutanud Imbi Paju inglis- ja saksakeelse "Tõrjutud mälestuste" eessõnas: "Eesti poliitikutel ja diplomaatidel on palju ära teha, et tugevdada kaitseväge ja julgeolekualaseid suhteid teiste riikidega. Aga on ka teine rinne: pehme jõud. Selles etendavad oma osa sellised raamatud, nagu on näiteks Imbi Paju "Tõrjutud mälestused", tuues esile selle, mis on see, mille eest me võitleme." 

2017. aastal toimetas ta kunstnik Külli Suitso loomingust ja tema maalisarjast "Kiivrid" inspireerituna kunsti- ja esseekataloogi "Kiivrid – rahu ja sõja vahel", kuhu kirjutasid peale toimetaja enda ja kunstniku ÜRO erisaadik, endine Soome kaitseminister Elisabeth Rehn, president Toomas Hendrik Ilves, kunstiajaloolane Harry Liivrand, pagulaseesti taustaga Rootsi kirjanik Enel Melberg, USA kunstnik ja inimõigusaktivist Mary Jordan, Taani kirikuõpetaja ja psühholoog Christian Højlund ning Taani kunstiajaloolane Inge Schjødt. Tartu kunstimajas 27.07.–19.08.2017 toimunud kunstnik Külli Suitso näituse "Kiiver. Vol. 3" avamisel toimus Imbi Paju eestvedamisel performance "Kiiver – rahu ja sõja vahel" eesotsas soome kirjaniku ja muusiku Kivi Larmolaga. Selles osalesid veel Külli Suitso, Klea Suitso, Imbi Paju ja Sanna Larmola.[6]

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris ta Erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas ja sai 297 häält.[7] Ta ei kuulu ühtegi erakonda.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2005 – dokumentaalfilm "Tõrjutud mälestused" (YLE, Fantasiafilmi, Allfilm, Eesti Televisioon)
  • 2007 – "Tõrjutud mälestused", Eesti Entsüklopeediakirjastus 2007, ISBN 9789985702789 (ilmunud eesti, soome, rootsi, vene, saksa ja inglise keeles)
  • 2009 – "Kaiken takana oli pelko. Kuinka Viro menetti historiansa ja kuinka se saadaan takaisin." (koostanud koos Sofi Oksaneniga), WSOY, Helsingi 2009, ISBN 978-951-0-35111-6
  • 2008 – artikkel "Meie hääl ja identiteet Põhjatähe all" artiklikogumikus "Uued mütoloogiad. Tänase Eesti enesekuvand ja koht Euroopas" (toim Martin Kala)[viide?]
  • 2008 – Imbi Paju eessõna teosele "Eestlased ja juudid". Elhonen Saks 2008
  • 2009 – dokumentaalfilm "Soome lahe õed" (YLE, FST, Allfilm, Filmmagica ja Eesti Televisioon)
  • 2010 – "Kõige taga oli hirm" (Sofi Oksanen, Imbi Paju) 2009, Soomes kirjastus WSOY ja EPL kirjastus 2010
  • 2012 – psühhoajalooline esseeraamat "Soome lahe õed. Vaadates teiste valu." (Suomi/Like 2011 ja Hea Lugu 2012, Atlantis (Rootsi)/2014, 2014 HOMO LIBER (Leedu)
  • 2017 – kunsti- ja esseeraamat kunstnik Külli Suitso sarjale "Kiivrid": "Kiivrid – Rahu ja sõja vahel" (eesti, inglise ja taani keeles)

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]