Ilomantsi tõrjevõit
| Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
| Ilomantsi lahing | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Osa Soome Jätkusõjast | |||||||
Soome vägede juhataja E. Raappana. |
|||||||
|
|||||||
| Osalised | |||||||
| Väejuhid või liidrid | |||||||
| Jõudude suurus | |||||||
| 14 500 meest | 20 000 meest | ||||||
| Kaotused | |||||||
| 400 langenud või kadunud 1300 haavatud |
3200 langenud 3450 haavatud 1400 kadunud |
||||||
Ilomantsi lahing (Ilomantsi tõrjevõit) oli Jätkusõja lahing Soomes, Põhja Karjalas 26. juulist kuni 13. augustini 1944. aastal.
Punaarmee suurpealetungid olid juba edukalt tõrjutud Tali-Ihantala, Viiburi lahe, Äyräpää-Vuosalmi ning U-liini (Nietjärvi) suurtes lahingutes.
Järgmiseks teostas punaarmee Jätkusõja viimase suurpealetungioperatsiooni Ilomantsi lähedal, juuli- augustikuu vahetuses 1944. aastal, algselt kahe jalaväediviisi (176. ja 289) jõududega. Punaarmee püüdis vallutada tähtsa teeristi Ilomantsis ning jätkata sealt rünnakut Soome VI korpusele, mis pidas kinni punaarmee kallaletungi tagalasse.
Jäägrikindralmajor Erkki Rappana juhitud ajutised väeosad – viivituslahingudes kurnatud ja räsitud 21. brigaad (umbes 7 000 meest) ning Karjala Kannaselt appi toodud puhanud ja täiendatud Ratsuväkiprikaati (ratsaväebrigaad, umbes 6 000 meest). Nemad alustasid kahekordsel haardel põhinevat vastupealetungioperatsiooni. Seega mõlemad vene diviisid piirati ümber eraldi kottidesse Leppävaara-Lutikkavaara ning Vellivaara-Lehmivaara aladele, asudes tükeldama ja hävitama neid diviise. See Ilomantsi lahing peeti umbes 40 km laiusel ja umbes 30 km sügavusel alal.
Samaaegselt püüdis idast appi tulla kotti jäänud diviisidele kolm vene merejalaväebrigaadi (69., 70. ja 3.), ning tankibrigaad ja sapööribrigaad, nende püüdlused aga tõrjuti.
Lõpuks nägid venelased, et nende olukord on lootusetu ja diviiside personali riismed tegid läbimurde itta (põgenesid lahinguväljalt). Diviiside raskerelvastus ja muu materjal jäi soomlastele sõjasaagiks (näiteks said nad üle 100 suurtüki ja peaaegu 100 miinipildujat).
Lahingugrupp Raappana suurtükivägi tulistas 10 ööpäeva jooksul 36 000 mürsku ning vene suurtükivägi umbes 10 000 mürsku. Suur roll oli soomlastest sissidel, kes hävitasid Venemaa alal Punaarmee kolonnid, mis olid toomas laskemoona. Näiteks Mannerheimi risti kavaleri Heikki Nykäneni juhitud sissigrupp hävitas veoautokolonni, milles oli 30 autot, mis transportisid laskemoona suurtükiväele.
Allikmaterjalid [muuda]
- Tuomo Rysti dokumentaalfilm Korpisodan suurvoitto
- Suomi 85 Itsenäisyyden puolustajat - Sodan kartat (2003)
- Erkki Nordberg Arvio ja ennuste Venäjän sotilaspolitiikasta Suomen suunnalla (2003)
- http://www.joensuu.fi/mekri/sotahistoria/