Ilmar Sulg

Allikas: Vikipeedia

Ilmar August Sulg (13. veebruar 1919 Jõgeva24. november 2012) oli eesti arstiteadlane, arst ja soomepoiss.

Ta lõpetas aastal 1937 Türi gümnaasiumi. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis ta Tondi sõjakoolis, kus sai lipnikuks. Pärast sõjakooli lõpetamist õppis ta aastatel 19391943 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, ta oli aastast 1941 EÜS Põhjala liige.

Aastal 1943 taheti teda Saksa sõjaväkke mobiliseerida, põgenes ta mobilisatsiooni eest Soome ja astus vabatahtlikuna Soome armeesse. Ta oli 19431944 sõjaväearstiks Soomes Vallila pataljonis ja 200. jalaväerügemendis. 1944. aasta augustis-septembris oli ta Eestis, võideldes Tartu rinde lahingutes. Nende pataljonist jäid vaid riismed järele, kuid tal oli õnne: ta pääses tagasi Soome, kus õppis 19441946 Helsingi ülikoolis arstiteadust, kaitses seal Med. lic. kraadi.

Aastal 1946 asus ta Rootsi, kus ta Helsingborgis asutas esimese kliinilise neurofüsioloogia laboratooriumi väljaspool ülikooli haiglaid; seal oli tal au kuuluda arstide meeskonda, kelle vastutada oli kuningas Gustaf VI Adolfi ravi Helsingborgi haiglas. Aastal 1954 kaitses ta Med. lic. kraadi Lundi Ülikoolis; aastal 1969 samas tööga The Quantitated EEG as a Measure of Brain Dysfunction Dr. med. kraadi. Aastatel 19711973 oli ta dotsent kliinilise neurofüsioloogia alal Lundi Ülikoolis; ta oli ka sisehaiguste, psühhiaatria ning kardioloogia asjatundja. Aastatel 19731978 oli ta dotsent kliinilise neurofüsioloogia alal Helsingi Ülikoolis, aastatel 19781982 oli ta dotsendiks Oulu Ülikoolis. Aastast 1982 oli ta Trondheimi ülikooli kliinilise neurofüsioloogia professor, aastast 1984 professoriks Tromsø ülikoolis.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]