Ilmar Vooremaa
Ilmar Herbert Georg Vooremaa (enne eestistamist Ilmar Herbert Georg Wöhrmann; 31. august 1906 Karja – 18. september 1976 Arvika, Värmlandi lään) oli eesti arst.
Ta lõpetas 1924. aastal Saaremaa Ühisgümnaasiumi.[1] Samal aastal astus ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetas 1931. aastal arsti astme väärilisena cum laude. Vahepeal õppis ta meditsiini (aastal 1928) Jena ülikoolis ja aastatel 1931–1932 täiendas ennast Jena ülikooli õigusteaduskonnas. Ta töötas juba aastast 1925 Tartu Ülikooli histoloogiainstituudis. Akadeemiliselt kuulus ta korporatsiooni Fraternitas Estica ridadesse.
Aastast 1931 sai temast Tartu Ülikooli II haavakliiniku assistent professorite Konstantin Koniku ja Ulrich Karelli juures. Ta töötas aastani 1943 Tartu Ülikooli haavakliiniku juures. Sel perioodil valmis tal doktoriväitekiri teemal "Luude ja liigeste tiisikus Eestis 1920–1934 ja selle tekitaja tüübid", mille ta kaitses Tartu Ülikooli juures 3. märtsil 1939, omandades dr. med. kraadi. Samal aastal tunnustas Arstide Koja Eriarstide Toimkond ta haavahaiguste eriarstiks. Aastal 1943 taandus ta taas Saaremaale, võttes vastu Saaremaa Haigla juhataja koha.
Aastal 1944 põgenes ta koos abikaasa ja tütrega üle Läänemere Rootsi. Aastatel 1945–1946 töötas ta alamarsti kohusetäitjana mitmetes Rootsi haiglates. Tööloa Rootsis saavutas ta juba aastal 1948. Aastatel 1949–1957 oli ta tööl Arvika haiglas. Aastal 1958 avas ta Arvikas (Värmlandi läänis) ka erapraksise. Aastal 1960 esitati ta esimese eesti arstina Rootsi tervishoiuvalitsuse "Medicinalstyrelsen'i" poolt ülemarsti kohale kinnitamiseks Bäckeforsi haigla (asub Västra Götalandi läänis) kirurgia osakonnas.
Dr. med. Ilmar Vooremaa suri aastal 1976 Arvikas Värmlandi läänis ja ta on maetud Arvika kalmistule.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Ta abiellus aastal 1931 kolleeg Salme Taleriga ja neil sündis aastal 1943 tütar.
Tema isa Karl Wöhrmann oli Karja Katariina koguduse (ja Metsküla abikoguduse) õpetaja, vend Aksel Erich Vooremaa, kes hukkus NKVD massimõrva ohvrina Tartu vanglas, oli pastoriks Tartu Maarja koguduses.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Vilistlased. Kuressaare Hariduse Kooli veebisait.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Helbe Merila-Lattik. Eesti arstid 1940–1960. Lk. 508-509.