Igor Netto
| Isikuandmed | |||
|---|---|---|---|
| Täisnimi | Igor Netto | ||
| Sünniaeg | 9. jaanuar 1930 | ||
| Sünnikoht | Moskva, Nõukogude Liit | ||
| Surmaaeg | 30. märts 1999 (69-aastaselt) | ||
| Surmakoht | Moskva, Venemaa | ||
| Pikkus | 179 cm | ||
| Positsioon | poolkaitsja | ||
| Noorteklubid | |||
| 1946 | Moskva Krõlja Sovetov | ||
| Klubikarjäär* | |||
| Aastad | Klubi | M | (V) |
| 1949–1966 | Moskva Spartak | 386 | (36) |
| Koondisekarjäär | |||
| Aastad | Koondis | M | (V) |
| 1952–1965 | Nõukogude Liit | 54 | (4) |
| Treenerikarjäär | |||
| 1967 | AC Omonia | ||
| 1968 | Jaroslavli Šinnik | ||
| 1969–1970 | Iraan (abitreener) | ||
| 1970–1971 | Iraan | ||
| 1973–1975 | Moskva Spartak (abitreener) | ||
| 1975 | Moskva Spartak | ||
| 1976–1977 | Panionios G.S.S. | ||
| 1979 | Bakuu Neftši | ||
| * Klubikarjääri all ainult liigamängud ja -väravad. | |||
Igor Netto (vene keeles И́горь Алекса́ндрович Не́тто; 9. jaanuar 1930 Moskva – 30. märts 1999 Moskva) oli Nõukogude Liidu jalgpallur ja treener. Teda peetakse üheks aegade parimaks Nõukogude Liidu jalgpalluriks.
Euroopa meister 1960 ja olümpiavõitja 1956. Mitmekordne Nõukogude Liidu meister. Alustas mängijateed vasakäärekaitsjana, kuid ründava mängustiili ja tehnilise osavuse tõttu määrati ta poolkaitsjaks.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Päritolu[muuda | muuda lähteteksti]
Igor Netto sündis Moskvas elanud eestlaste peres. Igori vanemad olid Eestis sündinud. Isa Aleksander Netto oli pärit Valgast ning oli ametilt väärispuidutisler, kes eesti keele kõrval rääkis vabalt ka läti keelt. Aleksander sattus Venemaale revolutsiooni ajal Läti punaste küttide koosseisus. Ema Julia (sünd. Tamm) oli pärit Tartust ja töötas Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissariaadis. Mõlemad olid veendunud kommunistid.[1]
Nettode pere elas Moskvas suures ühiskorteris koos kolme Läti küttide perega. Läbikäimine Moskva eestlastega oli esialgu tihe, kuid pärast 1937. aasta Läti küttide vastaseid repressioone see sisuliselt katkes.[1]
Igori vanem vend Lev (s. 1925) oskas lapsepõlves eesti keelt paremini kui vene keelt. Igor enam eesti keelt selgeks ei saanudki. Vaatamata eestlastest vanematele pidas Igor ennast venelaseks.[1] Netto kaasaegsete mängijate sõnul võis tema huulilt siiski aeg-ajalt eesti keelt kuulda.[2] Lev Netto rääkis eesti keelt ka 90-aastaselt ja tema sõnul oli ühes Igori dokumendis vähemalt 1987. aastal märgitud rahvuseks eestlane.[3]
Jalgpallurikarjäär[muuda | muuda lähteteksti]
Igor Netto jalgpalluritee algas Moskva tänavatel ja hoovides. Olles suur Moskva Dinamo poolehoidja, käis ta poisikesena end klubisse pakkumas, kuid seal ei leidunud treenerit, kes tema talenti osanuks hinnata. Organiseeritult hakkas Netto jalgpalli mängima 1944. aastal. 1946. aastal kuulus ta Krõlja Sovetovi noortemeeskonda.[1]
Moskva Spartak[muuda | muuda lähteteksti]
Moskva Spartak oli ainus klubi, kus Igor Netto täiskasvanute tasemel mängis. Netto on üks Moskva Spartaki suurkujudest, kes mängis klubis 386 kohtumist ja lõi 36 väravat. Ta tuli viis korda Nõukogude Liidu meistriks ja võitis kolm karikat. 1957. aastal autasustati Nettot Lenini ordeniga. Lõpetas mängijakarjääri 1966. aastal. Töötas pärast seda mitme klubi ja ka Iraani koondise treenerina.
Koondis[muuda | muuda lähteteksti]
1952–1965 kuulus Netto Nõukogude Liidu koondisse, 1954–1963 oli ta koondise kapten. Tema juhtimisel võideti 1956. aasta olümpiamängudel kuldmedal ja tuldi 1960. aastal Euroopa meistriks. 1958. aasta maailmameistrivõistlustel tegi ta vigastuse tõttu kaasa vaid ühe mängu. 1962. aasta maailmameistrivõistlustel tegi ta kaasa neli mängu ja meeskond jõudis veerandfinaali. Kokku mängis Netto koondises 54 mängu ja lõi neli väravat.
Huvitav fakt[muuda | muuda lähteteksti]
1962. aasta maailmameistrivõistlustel toimunud kohtumises Uruguay vastu palus Netto kohtunikul tühistada seisult 1:1 löödud Nõukogude Liidu juhtvärava. Nimelt oli Igor Tšislenko löödud pall kohtunikule märkamatult läbi võrgus oleva augu väravasse lipsanud. Lõpuks võitis Nõukogude Liit kohtumise ikkagi Valentin Ivanovi löödud väravast.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
- Kirjutas raamatu "Это футбол" ('See on jalgpall').
- Oli abielus näitleja Olga Jakovlevaga.
- Viimastel eluaastatel põdes Netto Alzheimeri tõbe.[2]
Saavutused[muuda | muuda lähteteksti]
- Euroopa meister: 1960
- Olümpiavõitja: 1956
- Nõukogude Liidu meister: 1952, 1953, 1956, 1958, 1962
- Nõukogude Liidu karika võitja: 1950, 1958, 1963
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Indrek Schwede: Igor Netto – eestlasest Euroopa meister ja olümpiavõitja. Jalka, märts 2012, lk. 41–47.
- ↑ 2,0 2,1 Indrek Schwede: Igor Netto – eestlasest Euroopa meister ja olümpiavõitja. II osa Jalka, aprill 2012, lk. 50–55.
- ↑ Jaanus Piirsalu. Jalgpallur, olümpiavõitja ja eestlane. Postimees, 11. juuli 2015
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Indrek Schwede. Igor Netto – eestlasest Euroopa meister ja olümpiavõitja. Jalka, märts 2012, lk. 41–47.
- Indrek Schwede. Igor Netto – eestlasest Euroopa meister ja olümpiavõitja. II osa Jalka, aprill 2012, lk. 50–55.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Сборная России по футболу. Нетто Игорь Александрович. (vene keeles)