Ignimbriit

Allikas: Vikipeedia
Ignimbriit.

Ignimbriit on lõõmpilvest väljasettinud püroklastidest moodustunud vulkaaniline kivim.

Kivimile andis 1935. aastal nime Uus-Meremaa geoloog Peter Marshall[1]. Algselt nimetati ignimbriidiks vaid tulikuumade püroklastide kokkukleepudes või "keevitudes" tekkinud kivimit (eesti keeles on kasutatud ka terminit keevistuff[2]). Tänapäeval sellist piirangut enam ei ole ning ignimbriidiks nimetatakse kõikvõimalikke lõõmpilvest ehk püroklastilisest voolust mahajäänud kivistunud setteid[3].

Ignimbriit võib olla mitmesuguse keemilise koostisega. Teada on nii basaltseid kui ka ränirikkaid rüoliitse koostisega ignimbriite. Ignimbriidist moodustuvad ignimbriitkatted, mille pindala võib ulatuda tuhandetesse ruutkilomeetritesse. Kõige suurema pindalaga ignimbriitkatted moodustuvad tavaliselt datsiitse ja rüoliitse koostisega ignimbriidist. Selliste ignimbriitkatete tekkimine on seotud väga võimsate plahvatuslike vulkaanipursetega. Näiteks 28 miljoni aasta eest moodustus Colorados 4800 km³ mahuga kivimkeha, mida tuntakse Fish Canyoni tuffina. Selle purske käigus moodustus La Garita kaldeera. Ajaloolise aja võimsaim vulkaanipurse on Tambora 1815. aasta purse, mis tekitas "kõigest" 30 km³ vulkaanilist materjali.[4]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Best, Myron G. (2002). Igneous and Metamorphic Petrology (2. trükk). Wiley-Blackwell. Lk 271. ISBN 1405105887
  2. Rast, Horst. (1988). Vulkaanid ja vulkanism. Tõlge saksa keelest: Alfred Reier. Valgus. Lk 51.
  3. Jackson, J. A. (1997). Glossary of Geology (4. trükk). Alexandria, Virginia: American Geological Institute. Lk 319. ISBN 0922152349
  4. Tilling, Robert I. (2007). Ignimbrite. Entsüklopeedias McGraw-Hill Encyclopedia of Science & Technology (10. trükk). McGraw-Hill. Köide 9 (I–LEV). Lk 20–21. ISBN 0071441433