Idaaranda keel

Allikas: Vikipeedia
Idaaranda keel (Upper Arrernte)
Kõneldakse Austraalia, Põhjaterritoorium
Kokku kõnelejaid 2380 (2006. aasta rahvaloendus) [1]
Keelesugulus Austraalia keeled
Pama-njunga keeled
arandi rühm
idaaranda keel [2]
Keelekoodid
ISO 639-1 aer

Idaranda keel[3] on Põhja-Austraalias, Alice Springsi idaosas kõneldav keel.[4] Selle teised nimetused inglise keeles on Arrernte, Eastern; Arunta; Eastern Aranda; Upper Aranda; Upper Arrernte.

Arvud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Idaaranda keeles ei ole eraldi arvu 1–10, vaid kasutatakse sõnu, mis tähistavad ühte ja kahte elementi. Elementide juurde kasutatakse ka sõnu ´mõned´ ja ´palju´ ning ikoonilisi representatsioone nagu sõrmed ja joonte tõmbamine liivas. Näiteks ´seitse´ väljendatakse tõmmates liivas kõrvuti seitse joont, lugedes järjest: njinta ņaņa, arbuņa ņaņa, arbuņa ņaņa, ..., kalla ņaņantma ´siin on üks, siin on veel üks, siin on veel üks, ..., siin on viimane´. Arvu ´kümme´ väljendatakse tõstes mõlemad käed üles, tõmmates sõrmed laiali ja öeldes: lakintja ´nii palju´. (Strehlow 1945: 103) [5]

Sama süsteem töötab järgarvude puhul – kasutatakse sõnu esimese kahe järje kohta (s.t. sõna ´esimene´ ja ´teine´) ning ikoonilisi representatsioone kõrgemate järkude jaoks. Kolmas, neljas, ... väljendatakse jätkates lõpmatuseni koos sõnaga wott´ arbuņa ´kka veel üks´ või ´ja veel üks´ – õige arv jooni liivas (iga loendatud ühiku kohta) või tõstetud sõrmede arv (iga mainitud ühiku kohta). (Strehlow 1945: 104) [6]

Keele struktuuri andmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aranda keeles kasutatakse ladina tähestikku [7].

Aranda keele üks tüüpilisemaid tunnuseid on see, et keeles puudub sibilante ja muid frikatiive, kuid on kolmeliikmeline arvukategooria (ainsuskaksusmitmus) ja ergatiivne käändesüsteem [8].

Idaaranda keeles veel [9]:

  • märgitakse käändeid sufikstuletistega,
  • puudub grammatiline sugu,
  • on olemas eriliikide reduplikatsioon, mis on silmapaistev peamistes leksikaalsetes kategooriates,
  • on eelistatud SOV (subjekt-objekt-verb) järjekord, kuid see võib varieeruda sõltuvalt pragmaatilistest faktoritest,
  • kuigi nimisõnad järgivad absolutiiv-ergatiivset süsteemi, asesõnad järgivad nominatiiv-akusatiivsest süsteemi.

Konsonandid [muuda | redigeeri lähteteksti]

Klusiilid on aspireerimata. On preklusiilsed (ing. k. prestopped) nasaalid ja prenasaalsed (ingl. k. prenasalized) klusiilid, kuid puuduvad sõnaalguselised konsonantühendid – võrdlemiseks [mʷaɻə] ´hea´ (ingl. k. good) (nasaalklusiil), [ᵐbʷaɻə] ´tegema´ (ingl. k. make) (prenasaalne klusiil), [ᵖmʷaɻə] ´anum´ (ingl. k. coolamon) (preklusiilne nasaal). [10] [11]

Periferaal Koronaal
Laminaal Apikaal
Bilabiaal Velaar Uvulaar Palataal Dentaal Alveoraal Retrofleks
Klusiil p pʷ k kʷ c cʷ t̪ t̪ʷ t tʷ ʈ ʈʷ
Nasaal m mʷ ŋ ŋʷ ɲ ɲʷ n̪ n̪ʷ n nʷ ɳ ɳʷ
Preklusiilne nasaal ᵖm ᵖmʷ ᵏŋ ᵏŋʷ ᶜɲ ᶜɲʷ ᵗn̪ ᵗn̪ʷ ᵗn ᵗnʷ ᵗɳ ᵗɳʷ
Prenasaalne klusiil ᵐb ᵐbʷ ᵑɡ ᵑɡʷ ᶮɟ ᶮɟʷ ⁿd̪ ⁿd̪ʷ ⁿd ⁿdʷ ⁿɖ ⁿɖʷ
Lateraal ʎ ʎʷ l̪ l̪ʷ l lʷ ɭ ɭʷ
Poolvokaal ɰ~ʁ w j jʷ ɻ ɻʷ
Värihäälik ɾ ɾʷ

Vokaalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vokaalide süsteem on üsna ebatavaline, kuna on olemas ainult kaks kontrastset vokaalfoneemi, /a/ ja /ə/. Oletatakse, et vanasti oli neid rohkem, kuid labiaalsete konsonantide arengu tõttu olevat jäänud alles ainult kaks vokaali. Ei esine allofoonide varieerumist erinevates konsonandi kontekstides, selle tõttu võib näiteks foneemi /ə/ sõltumatult kontekstist hääldada mitmeti – /ɪ/ ~ /e/ ~ /ə/ ~ /ʊ/. [12]

Eesvokaal Keskvokaal Tagavokaal
Kõrge (i) (u)
Keskmadal ə
Madal a

Keelenäited[muuda | redigeeri lähteteksti]

aherre ´känguru´, alye ´bumerang´, alkwerte ´puidust kilp´, akarnte ´peapadi´, arleye ´emu´, artnwere ´dingo´ [13]

Anwerne Mparntwe-arenye tyerrtye mapele arrenhantherre welcome-ileme apmere anwerne-kenhe-werne. Anwerne ahentye-aneme arrantherre akaltye-irremele respectem-iletyeke apmere nhenhe. ´Meie, inimesed, kes kuuluvad Alice Springs´i, tervitame teid meie riigis. Loodame, et õpite meie riigi kohta ja austate seda. Meie, inimesed, kes kuuluvad Alice Springs´i.´ [14].

Midagi huvitavat[muuda | redigeeri lähteteksti]

Idaaranda keel on tegelikult üks murretest. Teised aranda keele murded on veel keskaranda (kõneldakse Alice Springs´is), läänearanda (kõneldakse Alice Springs´ist läänes) ning Pertame/lõunaaranda ja alamaranda [15].

Hiljuti avaldatud aranda keele sõnastik sisaldab 750 lehekülge [16].

Aranda keelt õpetatakse kõikidele Alice Springs´i algkooli õpilastele ning valikainena ka keskkoolis ja kolledžis (Centralian College). Paljud Alice Springs´i tööandjad julgustavad oma töötajaid õppima aranda keelt ja isegi rahastavad nende õpinguid. Samuti on olemas ka mõned arandakeelsed raadio- ja telesaated. [17]

Idaaranda keele audio: Arrernte, Eastern 01, Arrernte, Eastern 02, Arrernte, Eastern 03

Viidatud kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. [1]Ethnologue
  2. [http://www.ethnologue.com/subgroups/arandic
  3. [http://www.eki.ee/knab/lgv/aup.htm
  4. [http://www.omniglot.com/writing/arrernte.htm
  5. [Heike Wiese (2003). Numbers, Language, and the Human Mind, Cambridge University Press, lk. 148-149
  6. [Heike Wiese (2003). Numbers, Language, and the Human Mind, Cambridge University Press, lk. 148-149
  7. [http://www.ethnologue.com/language/aer
  8. [Karlsson, Fred (2002). Üldkeeleteadus. Eesti keele Sihtasutus, Tallinn, lk 308.
  9. [Encyclopedia of language & linguistics (2006) [Volume 1], [A - Bil] / editor-in-chief: Keith Brown, Amsterdam [etc.] : Elsevier, lk 481-484.
  10. [http://en.wikipedia.org/wiki/Arrernte_language, viidates Green, Jenny (2005). A learner's guide to Eastern and Central Arrernte. Alice Springs: IAD Press. ISBN 1-86465-081-8, ja Ladefoged, Peter; Ian Maddieson (1996). The Sounds of the World's Languages. Oxford: Blackwell Publishers Ltd. ISBN 0-631-19815-6.
  11. [http://en.wikipedia.org/wiki/Nasal_release
  12. [http://en.wikipedia.org/wiki/Upper_Aranda_language, viidates Ladefoged, Peter; Ian Maddieson (1996). The Sounds of the World's Languages. Oxford: Blackwell Publishers Ltd. ISBN 0-631-19815-6
  13. [http://aboriginalart.com.au/culture/arrernte4.html
  14. [http://www.omniglot.com/writing/arrernte.htm
  15. [http://www.omniglot.com/writing/arrernte.htm
  16. [Keelteatlas: maailma keelte päritolu ja areng (2000) / [inglise keelest tõlkinud Mart Aru] [Tallinn]: Koolibri, lk 120.
  17. [http://www.omniglot.com/writing/arrernte.htm

Kaudviide[muuda | redigeeri lähteteksti]

Strehlow, T. G. H. (1945). Aranda phonetics and grammar. Sydney: Oceania Monographs, lk 103-104.