Ida Aalberg

Allikas: Vikipeedia
Ida Aalberg.jpg

Ida Emilia Aalberg (4. detsember 1857 Janakkala vald17. jaanuar 1915 Peterburi) oli soome näitlejatar.

Ta sai kuulsaks eriti traagikuna. Teda peetakse Soome teatriajaloo algusaja kõige tähelepanuväärsemaks rahvusvaheliselt ja tuntumaks näitlejatariks.

Aalberg oli 18741883 Soome Teatri näitleja ning hiljem regulaarne külalisnäitleja.[1] Ta esines ka välismaal, muu hulgas Skandinaavia maades, Saksamaal, Ungaris ja Venemaal.

Kui 1902 valmis uus teatrihoone, sai Soome teater nimeks Soome Rahvusteater. Aalberg hakkas 1903 huvi tundma ka lavastamise ja teatrijuhtimise vastu. Aastal 1909 nimetati ta lavastaja-näitlejaks (abijuhatajaks)[2]. Lavastajana Aalberg siiski menukas ei olnud. Tema loobumine tekitas 1911 kultuuriskandaali, ja hoolimata plaanidest ei jõudnud ta naasta regulaarseks külalisnäitlejaks, sest jaanuaris 1915 ta ootamatult suri.

Aalberg oli aastast 1887 abielus tuntud fennomaani Lauri Kivekäsega; abielu kestis viimase surmani. Aastast 1894 oli tema abikaasa Peterburi jurist ja filosoof parun Alexander Uexküll-Gyllenband, kellest hiljem sai tähtis teatritegelane.[2]

Rahvusteatri taha Kaisaniemi parki rajati sügisel 1972 kujur Raimo Utriaineni kavandatud Ida Aalbergi mälestussammas "Esirippu" ('Eesriie'), mis oli Soome esimene mittefiguratiivne skulptuurmonument ning tekitas pärast kavandivõistluse võitmist 1961 oma abstraktsuse tõttu suurt furoori. [3]

Helsingi linn on nimetanud Ida Aalbergi auks ühe tee Pohjois-Haagas.

Ida Aalbergin sünnikodu on Janakkala vallas Leppäkoskis. See raudteevahi maja on praegu Ida Aalbergi muuseum. Janakkala valla raamatukogu, millele samuti on antud Aalbergi nimi, asub Ida Aalbergi väljakul.

Jaakko Pakkasvirta filmis "Runoilija ja muusa" (1978) mängis Ida Aalbergi Kyllikki Forssell.

Rolle[muuda | redigeeri lähteteksti]

Postmark[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ida Aalbergi juubeliks ilmus 12. aprillil 1957 mitmevärviline Soome postmark tiraažiga 1 996 000 nimiväärtusega 30 marka. Hammastus oli 14×14.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Kansallisbiografia
  2. 2,0 2,1 Antti Manninen: Ida Aalberg oli suomenkielisen teatterin ensimmäinen todellinen tähti. Helsingin Sanomat 4.12.2006
  3. Markku Valkonen, Juhani Pallasmaa, Hannele Savelainen: Raimo Utriainen – soiva viiva, Rakennustieto, 2007

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]