Ida-kiviürt

Allikas: Vikipeedia
Ida-kiviürt
Woodsia ilvensis Moore47A.png
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Sõnajalgtaimed Pteridophyta
Klass: Keerdlehikud Pteridopsida
Selts: Athyriales
Sugukond: Naistesõnajalalised Woodsiaceae
Perekond: Kiviürt Woodsia
Liik: Ida-kiviürt
Ladinakeelne nimetus
Woodsia ilvensis
Sünonüümid
  • Acrostichum ilvense L.

Ida-kiviürt (Woodsia ilvensis) on kiviürdi perekonda kuuluv sõnajalgtaim.

Ida-kiviürt kasvab õhukestel kuivadel happelistel muldadel, tavaliselt päikesepoolsel kivisel või kaljusel pinnasel.

Ta on Eestis väga haruldane. Levinud on ta Briti saartel, Alpides, Skandinaavias, Altais, Uuralites, Jaapanis, Alaskal, USA ida- ja põhjaosas ning Gröönimaa rannikul.

Esimest korda määratles ida-kiviürdi omaette liigina James Bolton 1785. Ta kirjeldas liigid Acrostichum ilvense ja Acrostichum alpina, mida tänapäeval tuntakse liikidena Woodsia ilvensis ja Woodsia alpina. Perekonna Woodsia määratles Robert Brown 1810, nimetades selle inglise botaaniku Joseph Woodsi järgi. Liiginimi ilvensis tähendab ladina keeles Elba saart.

Ida-kiviürdi lehed on tavaliselt 15 cm pikad ja 2,5 cm laiad, jäiga ülespoole suunatud otsaga, jagunevad 12 vastamisi paiknevaks hõlmaks. Lehe alakülg on kaetud valge vilja kiuga, mis muutub hiljem roostepruuniks.

Šotimaa ida-kiviürte kahjustas tugevalt 19. sajandil Briti saartel levinud sõnajalgade kasvatamise moehullus. Suured sõnajalakolooniad sattusid selle tulemusena väljasuremiseohtu ja mitmes piirkonnas Šotimaal surigi ida-kiviürt välja.