Ida-Madagaskar
Ida-Madagaskar on Madagaskari idaosa Madagaskari saare Kõrgplatoost ida pool.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Madagaskari saare idarannikul Antongilast kuni Mananjaryni valitsesid lugematud külapealikud, kes vajaduse korral moodustasid omavahel lühiajalisi lõtvu liite. Kaitseks Euroopa meremeeste järeltulijate vastu olid nad sunnitud ühinema, mille tagajärjel moodustus betsimisarakade etniline rühm.
Tuule eest kaitstud Antongila laht, idaranniku ainus looduslik sadamakoht, oli Euroopa meresõitjatele teada juba 1515. aastast. Ta jäi hollandlaste tähtsaks tugipunktiks kuni 17. sajandini. Nii tekkis jõgede suudmetes, eriti Toamasina ja Antongila vahelisel rannaribal elavatel põliselanikel varakult sagedane kokkupuude eurooplastega.Kui 1652 rajati Hollandi koloonia Kapimaal, vähenes hollandlaste huvi Madagaskari vastu märgatavalt.
Esimene Briti Ida-India Kompanii laevastik heitis 1601 ankrusse Sainte-Marie saare juurde ning seejärel ka Antongila lahte, kus neil õnnestus saada 15 tonni riisi, 50 korvi ube, 8 veist, palju kodulinde ning suur hulk apelsine, sidruneid ja banaane. Nagu Sainte Marie saarelgi, tuli neil võidelda tsükloniga ning samuti raskete haigustega meeskonna seas.
Prantslased, kes kinnitasid 1642 kanda lõunarannikul, ostsid kogu idarannikult riisi.
17. sajandi lõpul kinnitasid idarannikul kanda piraadid ja orjakaupmehed, eriti Vohémaris, Sainte-Marie saarel, Mahavelonas (Foulpointe) ning ka hästi kaitstud Antongila lahes. Mõni neist tüdines võitlemisest merel ning seadsid end sisse kuival maal. Teised viibisid kuival maal selleks, et puhata ja uuteks röövretkedeks valmistuda. Piraatide kaptenitel oli tänu tulirelvadele oma kindlustatud residentsides märkimisväärne sõjaline võim, mõnest sai kohalik vürst. Sageli sekkusid nad kohalikesse konfliktidesse ning sõlmisid ajutisi liite kohalike valitsejatega. Omavahel nad enamasti ei sõdinud. Piraadid abiellusid ka kohalike naistega, sageli klannipealike tütardega.
Esimene Madagaskari piraat oli John Avery, kes kaaperdas India lähedal suurmoguli aardeid täis laeva ning asus 1695 Antongilasse. Inglise laevadel ei õnnestunud teda välja ajada. Mõni laevakaptenitest, näiteks William Kidd, hakkas ise piraadiks. Kaubeldi röövitud aaretega ning veiste ja orjadega. Üks ori maksis 25 piastrit või viis värvilist taskurätikut või viis püssi.
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |