Ibrahim Hannibal

Allikas: Vikipeedia

Ibrahim Hannibal (vene keeles Абрам (Ибрагим) Петрович Ганнибал; 1688[1] või 1689[2] (teistel andmetel 1696/97) — 14. mai 1781) oli aafrika päritolu Venemaa sõjaväelane ning Tallinna ülemkomandant.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mälestusplaat Peeter I ja Hannibali kohta Vilniuse Püha Paraskeva Õigeusu kiriku seinal

Ibrahim Hannibali täpne päritolu ei ole teada, sest ta ise on öelnud ainult, et on pärit Aafrikast, linnast nimega Lagon[3], mida on võimalik seostada Lake No'ga, suure järve ja laguuniga Kagu-Sudaanis[viide?]. Toodi Venemaale Moskvasse Konstantinoopolist ehk Tsargradist 1706. aastal krahv Savva Vladislavitš-Raguzinski (1664/1670-1738) (Савва Лукич Рагузинский-Владиславич)[1] poolt (Teistel andmetel tutvustas teda Peeter I-le 1703. aastal Pjotr Andrejevitš Tolstoi (1645–1729), kes oli Konstantinoopolis Vene saadikuks ja kelle abilisena S. Raguzinski töötas ja käsul Raguzinski Hannibali Venemaale tõi).

13. juulil 1705 ristiti ta Vilniuses Püha Paraskeva Õigeusu kirikus keiser Peeter I ja Poola kuninganna Christiana poolt vene õigeusku. Ristimisel anti talle nimeks Abraham Petrovitš, kuid ta kasutas kuni surmani kristliku Abrahami (venepäraselt Abram) nime asemel araabia pärast Ibrahimi, isanimi Petrovitš, aga tulenes Peeter I-st endast. Tsaar tõstis ta ka aadliseisusesse ja andis aadlinimeks Hannibal.

Osales koos Peeter I sõjategevuses: Poltava lahingus jt., oli Preobraženski polgu bombardiir, kapteni auastmes. 1716. aastal saadeti keisri poolt Prantsusmaale õppina inseneriasjandust, kus aga astus peale õpinguid Prantsuse sõjaväkke ning võttis osa Prantususe-Hispaania sõjast ning sai 1719. aastal haavata, 1722. saabus Peeter I korraldusel tagasi Venemaale.

1724. aastal saadeti ta Peeter I korraldusel kindralfeldmarssal ja Liivimaa kindralkuberneri Aleksandr Menšikov juurde, kus alustas Riia kindluse uute kindlustuste planeerimist. Peale Peeter I surma 1725. aastal, tema naise ja uue Venemaa valitseja Katariina I soovil oli tema lapselapse Pjotr Aleksejevitši koduõpetaja. 1727. aastal aga uue keisri Peeter II-e saatis ta ära Siberisse keisri õukonnast tema intriigide eest Aleksandr Menšikovi vastu.

Peale Peeter II surma ja Anna Ivanovna trooniletõusu, saabus ta Christian Wilhelm von Münnich abiga 1730. aastal tagasi Siberist Sankt-Peterburgi. 1731. aastal abiellus ta kreeka päritolu Jevdokia Dioeperiga ja saadeti uuele teenistuskohale Pärnu linna, kus õpetas matemaatikat, fortifikatsiooni ja joonestamist. 1733 läks ta erru majori auastmes.

Tallinna komandandimaja, Toompea tänav 1, kus Hannibal elas aastatel 1742-52
Mälestustahvel Tallinna ülemkomandandi elamu seinal

Asus elama 1732. aastal kindralfeldmarssal Fjodor Golovini pojalt, admiral, krahv Nikolai Golovinilt [2] omandatud Karjaküla mõisa, esimene abielu ebaõnnestus ning ta tabas naise abielurikkumiselt ning lasi ta vahistada ja saata pärast 23- aastast kohtupidamist 1754. aastal kloostrisse. 1736. aastal abiellus Tallinna Toomkirikus teisel korral Christina Regina Siöbergiga. 1741. aastast asus uuesti sõjaväeteenistusse, Tallinna garnisoni suurtükiväe ülemana (alampolkovnikuna) Tallinna kindluse kindlustamiseks.

Peeter I tütre Jelizaveta Petrovna võimuletuleku aastal 1741, sai ta riiklike teenete eest rendile Rahula küla Saku lähedal. Järgneval aastal ülendati ta kindralmajoriks ja määrati Tallinna ülemkomandandiks, ning sai keisrinna poolt kingiks Pihkva kubermangus Mihhailovskoje mõisa (vene Усадьба Михайловское) ja maa Kutšane järve juures, kuhu ta ehitas Petrovskoje mõisa (vene Усадьба Петровское). Olles seejärel Rahula küla 1743. aastal pärisvalduseks saanud, müüs ta samal aastal Karjaküla mõisa, 2800 hõberubla eest, keiserlike mõisate üleminspektor Johann Mrakischile.

1752. aastal nimetati ta insenerteenistuse kindralmajoriks, ning oli vene sõjaväe kindralinseneri (generalingenieure) ametis aastatel 1754 kuni 1759.

Aastail 1753-1754 osales ta Soomes Vene ja Rootsi riigi vahel toiminud piiri määramises. 1755. määrati ta juhtima Kroonlinna ja Laadoga kanali ehitamist ja samal aastal määrati ka Viiburi kubermangu kuberneriks.

1762. saadeti ta erru ea tõttu Peeter III poolt, ta suri 1781. aastal Suidas (soome Suija; vene Суйда), tema naine Christina suri sama aasta 13. märtsil, mõlemad on maetud Suida kalmistule, Leningradi oblastis Gattšina rajoonis.

22. märtsi 1744. aasta Hannibali allkirjastatud dokument Tallinna Linnaarhiivis

Talle kuulunud Ingerimaa Gatšina ümbruskonna mõisad pärisid ta pojad vastavalt:

Autasud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

1731. aastal abiellus kreeka päritolu hollandi merekapteni tütre Jevdokia Andrejevna Dioeperiga, kes sünnitas mustale mehele valge lapse, mille peale Hannibal ta lahutuse saamise eesmärgil, truudusetuse süüdistusega, kohtusse kaebas ja võitis.

1736. abiellus Tallinna Toomkirikus Christina Regina Siöbergiga (1705–1781) (ka von Scheberg; Христина Матвеевна Шеберх), kes oli Mattias Johan Siöbergi (Матвей фон Шёберг) ja Christina Elisabeth d'Albedylli tütar. Abielust sündisid:

  • Ivan (vene Иван Абрамович Ганнибал; 1735–1801), Venemaa sõjaväelane, Püha Aleksander Nevski ordeni kavaler (1781) kindral en chef ja kindral-цейгмейстер, Suida mõisnik, suri lastetuna;
  • Jelizaveta (Елизавета Абрамовна Ганнибал; 1737–1815), abiellus isa adjutandi Andrei Pavlovitš Puškiniga,
  • Anna (Анна Абрамовна Ганнибал; 1741–1810), abiellus kindralmajor Semjon Stepanovitš Nejeloviga (Семён Степанович Неелов)
  • Pjotr (Пётр Абрамович Ганнибал; 1742–1826), kindralmajor, Jelitsõ mõisnik Ingerimaal ja Petrovskoje mõisnik Pihkvamaal aastatel 1782-1819 [4], abiellus 1771 Olga Grigorjevna von Dannensterniga (1742–1817).[5] Abielust sündisid tütred Christina ja Alexandra ning poeg Venjamin (Вениамин Петрович Ганнибал; 1780–1839), Petrovskoje mõisnik aastatel 1822-39
  • Ossip (Осип (Иосиф) Абрамович Ганнибал; 1744–1806), mereväeohvitser, Runovo mõisnik, abiellus 1773. aastal Maria Aleksejevna Puškinaga (1745–1818)[6] ja juba abielus olles 1778. aastal ka kapteni lese Ustinja Jermolajevna Tolstajaga (sünd. Šiškina), mis aga hiljem kehtetuks kuulutati. Esimesest abielust sündis: Nadežda Ossipovna (Надежда Осиповна Ганнибал; 1775–1836), kes abiellus porutšik Sergei Lvovitš Puškiniga (1770–1848) ja oli vene romantilise luuletaja Aleksandr Puškini (1799–1837) ema
  • Agrippina (Агриппина Абрамовна Ганнибал; 1746–1746)
  • Isaac (Исаак Абрамович Ганнибал; 1747–1804), mõisnik Taitsõs, mille müüs 1786. aastal, Pihkvas ülemõukonnameister, abiellus Anna Andrejevna Tšihhatševaga, 15 lapse isa
  • Jekaterina (Екатерина Абрамовна Ганнибал; 1750–1751)
  • Jakov (Яков Абрамович Ганнибал; 1752–1762)
  • Sofia (Софья Абрамовна Ганнибал; 1759–1802), abiellus Adam Reinhold (Adam Karlovitš) von Rothkirchiga (sünd.1745), Peter von Wrangelli esivanema Wera von Rothkirchi (surn.1812) vanemad.[7]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Когда родился Абрам Ганнибал proza.ru (online 1. veebruar, 2009)
  2. Н. К. ТЕЛЕТОВА: К «НЕМЕЦКОЙ БИОГРАФИИ» А. П. ГАННИБАЛА feb-web.ru (online 1. veebruar, 2009)
  3. Frances Somers Cocks: Abraham Hannibal - Ethiopian or Central African? (The Anglo-Ethiopian Society) anglo-ethiopian.org (online 1. veebruar, 2009)
  4. ЦГИАЛ, ф. 1343, Департамент герольдии, оп. 19, д. 617, лл. 23 об. — 24 об.
  5. Genealogisches Handbuch der Öselschen Ritterschaft, Görlitz, 1935 lk.707
  6. Художник из Калача Александр Козинин создал памятник бабушке поэта rg.ru Rossijskaja Gazeta (online 1. veebruar, 2009)
  7. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften Teil 2,3: Estland, Bd.:3, Görlitz, 1930 lk.83

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]