IT-1
IT-1
| |
|---|---|
| IT-1 tehnilised andmed | |
| Pikkus | 6,63 m |
| Laius | 3,33 m |
| Kõrgus | 2,20 m |
| Kaal | 35 t |
| Kiirus | maastikul ? km/h maanteel 50 km/h |
| Käiguvaru | maanteel ? km/h maanteel 180–200 km |
| Suurtükk | mm mürsku |
| Kuulipildujad | 7,62 mm padrunit 2000 |
| Soomus | kuni 206 mm |
| Mootor | |
| Mootori võimsus | 580 hj |
| Meeskond | 3 inimest |
IT-1 (vene keeles: Истребитель танков–1, Istrebitel’ tankov–1, tõlkes 'tankihävitaja-1') oli Nõukogude Liidus külma sõja ajal konstrueeritud raketitank. See põhines T-62-l ning oli ainus raketitank, mis ka seeriatootmisse jõudis ja relvastusse võeti.
Eellugu[muuda | muuda lähteteksti]
Raketitanke ehitati Nõukogude Liidus 1950. aastate lõpus ja 1960. aastatel. Nikita Hruštšov soosis raketitanke ja eelistas neid rasketankide asemel. Mitme projekti seas sai asja ainult ühest. Leonid Kartsevi juhtimisel konstrueeriti Uurali vagunitehases T-62 põhinev katsetank objekt 150. See võeti tootmisse nimega IT-1 ja aastatel 1968–1970 toodeti seda 40–60 masinat.[1]
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Välimuselt meenutas IT-1 tanki, millel puudub suurtükk. Kere ja veermik on samad, mis T-62-l. Relvastuseks oli 15 tankitõrjeraketti Drakon ja üks 7,62 mm kuulipilduja 2000 padruniga. Drakoni lennuulatus oli 4–5 km ja seda juhiti raadio abil. Drakonil esines mitmeid puudusi: sellega sai lasta ainult tanke, näiteks jalaväe vastu oli see kasutu. Lennu ajal vänderdas rakett vertikaaltasandis ja seega oli võimatu tulistada tornini maase kaevunud tanke. Lasta ei saanud ka kuigi lähedale ja tanki ette jäi surnud ala.[1]
Ehitati ka üks turbiinmootoriga prototüüp IT-1T.
| Karakteristik | IT-1 |
|---|---|
| Kaal t | 35.0 |
| Kere pikkus m | 6,63 |
| Laius m | 3,33 |
| Kõrgus m | 2,20 |
| Rakett / laskemoonavaru | Drakon / 15 |
| Kuulipildujate arv/kaliiber/laskemoonavaru | 1/7,62/2000 |
| Mootori võimsus hobujõuduses | 580 |
| Max kiirus maanteel km/h | 50 |
| Käiguvaru | 550 |
| Kere/torni esikülje soomus mm | 100/206 |
| Meeskonna suurus | 3 |
Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
IT-1 võeti 1968. aastal relvastusse, kuid õppuste käigus selgusid eespool kirjeldatud puudused ja 1970. aastal võeti tank relvastusest maha, kuna ei osutunud praktiliseks. Olemasolevad IT-1-d muudeti soomustatud evakuatsioonimasinateks. Vähemalt üks eksemplar on säilinud Kubinka tankimuuseumis.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Mati Õun. Tankid, mis ei vallutanud Euroopat. Tallinn Sentinel 2005 ISBN 9985960904