Išimi jõgi

Allikas: Vikipeedia
Išimi jõe asendikaart

Išim (kasahhi keeles Есіл (Jesil), vene keeles Ишим) on jõgi Aasias Obi jõgikonnas, Irtõši vasakpoolne ja kõige pikem lisajõgi.

Išim on 2450 km pikk ja tema valgla on 177 000 km².

Išim algab Kasahstanist Karagandõ oblastist Sarõarka kõrgustiku põhjaosast. Ülemjooksul voolab Išim Akmola oblastis valdavalt läände, läbides Aršalõ, Kasahstani pealinna Astana ja Astrahhanka. Seejärel suubuvad temasse paremalt Aršalõ jõgi ja vasakult Terisakkan. Siis jõuab Išim Deržavinski ehk Barankõli linna, kus pöördub põhja ning voolab edasi Torgaj lavamaal, läbib Jesili ja ületab Põhja-Kasahstani oblasti piiri. Novoišimskis pöördub jõgi kirdesse ning läbib Sergejevka, Javlenka ja oblasti keskuse Petropavli, pöördub põhja, ületab Venemaa piiri ning satub Tjumeni oblastisse. Išim laskub Lääne-Siberi madalikule. Išimis pöördub jõgi itta, aga Abatskojes taas põhja, läbib Vikulovo ja ületab Omski oblasti piiri.[1]

Išim suubub Ust-Išimis vasakult Irtõši. Tema veed jõuavad lõpuks Obi kaudu Põhja-Jäämerre.[2]

Raudtee kulgeb Išimi kaldal ajuti: Aršalõst Astanani ja sealt edasi Atbasarini ning Deržavinskist Jesilini. Kuid ka põhja pool (Novoišimskis, Petrpavlis ja Išimis) ületab jõge mitu ida-läänesuunalist raudteed. Seevastu maantee kulgeb Išimi kaldal enam-vähem pidevalt: Aršalõst Astrahhankani ja Deržavinskist Abatskojeni.[1]

Jõgi toitub peamiselt lumesulamisveest. Ta jäätub novembris ja vabaneb jääkattest aprillis-mais. Sellele järgneb suurvesi mais-juunis. Keskmine vooluhulk on sajakonna kilomeetri kaugusel suudmest Vikulovos 56,3 m³/s, aga maksimaalne 686 m³/s. Suurvee ajal on jõgi alamjooksul kuni 15 km lai.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Suur maailma atlas, lk. 99
  2. Suur maailma atlas, lk. 84

57.6980555671.1975