Hugo Sturm

Allikas: Vikipeedia

Hugo Sturm VR II/3 (14. august 1891 Kaarepere vald24. detsember 1979) oli Eesti kunstnik.

Hugo Sturmi ema oli tõenäoliselt kohaliku mõisniku juures teenijaks. Viina tootmine tagas perele piisava jõukuse, et osta 120 hektarit põllumaad koos metsaga.

Sturm osales nii esimeses kui teises maailmasõjas. Vabadussõjas kuulus Sturm Kuperjanovi partisanisalka ning teda autasustati 15. septembril 1920 Vabadusristi II liigi 3. järguga.

Vabadusrist.gif
Vabadusrist
II liigi 3.

1944. aastal hakkas Sturm metsavennaks, mistõttu mõisteti ta 25 aastaks vangi ja saadeti Siberisse. Ta vabanes 1956. aastal ennetähtaegselt ja elas elu lõpuni Jõgeval oma tütre juures. Püsivat töökohta peale Siberist tagasitulekut tal ei olnud.

Hugo Sturm oli abielus lätlanna Julie-Ermiine Kigursiga, kes oli pärit jõukast Riia perekonnast. Abielust sündis 5 tütart: Evi, Juta, Lea-Tuti, Kaie ja Malle.

Hugo Sturm tegeles aktiivselt kunstiga 19571978. Ta lõi hulgaliselt naivistlikus stiilis puutöid ja õlimaale. Kunstiliselt aktiivseim oli 1978. aasta, mil ta lõi 3 puutööd ja 8 õlimaali. Maalimisega tegeles Hugo Sturm 19721978, kusjuures suurim arv õlimaale – üheksa – valmis aastal 1976.

Sturm osales ka isetegevuskunstnike näitustel, ning pärjati ka mõnede näituste laureaadiks. Isikunäitusi pole tema töödest koostatud. 2005. aastal deponeerisid sugulased 34 Hugo Sturmi maali Kondase Keskusesse.

Oma töödes kasutas Hugo Sturm sageli eesti rahvuseepose Kalevipoeg ning eesti kirjandusklassikute motiive, mis sümbolitena leidsid väljenduse tema kunstis.

Lisaks oskas ta väljendusrikkalt kirjutada ja suurepärase kõnemehena esineda.

Hugo Sturm suri 24. detsembril 1979 aastal ja on maetud Sturmide perekalmistule Palamusel.

Professionaalseks kunstnikuks kujunes ka Sturmi tütar Lea-Tuti Livshits, kes lõpetas Tartu Kunstimuuseumi kunstikursused, ning sai Ida-Virumaal tuntuks oma akvarellmaalidega .

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]