Hugo Osula

Allikas: Vikipeedia

Hugo Osula (sündinud 5. novembril 1956 Tallinnas) on Eesti transpordiettevõtja. Talle kuuluvad bussifirmad SEBE AS, Lux Express Estonia AS ja kaubamärki Eurolines haldav Mootorreisi AS, samuti pakiveofirma OÜ Cargobus ja Tallinna Bussijaam (sellest 2/3 kuulub Hugo Osula naisele Tiiu Osulale). Osulal on osalus ka firmas OÜ Bussireisid.

Osula õppis aastail 19751979 Tallinna Polütehnilises Instituudis (nüüdne Tallinna Tehnikaülikool) mehaanikainseneriks. Aastail 1979–1989 töötas ta Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondises, saades trollidepoo meistrist algul trollidepoo tsehhijuhatajaks ning 1984. aastal koondise tehnikadirektoriks.

Aastal 1989 valisid bussiettevõtte Mootor bussijuhid Osula tegevdirektoriks (esimene eelistus oli Tiit Vähi, kes loobus)[1]. Sellesse ametisse jäi ta 1993. aastani.

1991. aastal rajas Osula OÜ Cargobus, mis tegeleb pakiveoga bussiliinidel (algselt Eestis, hiljem ka teistes Baltimaades). Aastal 1994 asutas ta Eesti-siseseid kaugbussiliine haldava ASi SEBE ja Mootorreisi ASi, mis koos tütarettevõtetega korraldab kaubamärgi Eurolines all reisijatevedu Euroopa riikides. SEBE alustas, ostes Soomest järelmaksuga 20 kasutatud bussi, olles üks esimesi firmasid, kes tõid Eestisse Lääne bussid. Hiljem ostis SEBE ära Tartu linnaliiniveoga tegelenud ASi Tarbus ja 2004. aastal pankrotistuva ASi Võru Autobaas, millest saati ettevõte tegeleb ka Eesti, Soome, Rootsi, Norra ja Venemaa busside remondiga.

2000. aastal ostis Osula pankrotipesast Tallinna bussijaama[1]. Sellega seoses kirjutas Delovõje Vedomosti, et perekond Osulad pumpasid väidetavalt oma äripartneritelt sadu tuhandeid kroone, kuid tehingute eest vastutama palgati tankistiks Kopli noormees Sergei Vahnovitš.

Aastail 2000–2002 toimus bussifirmade Taisto ja SEBE vahel "bussisõda", milles kumbagi poolt juhtisid vastavalt Tajo Salus ning Hugo Osula. Taisto bussigrupi nõunik Tajo Sa­lus heitis Osulale ette bussituru ärajagamist ning lobitööd, viidates muuhulgas sellele, et Osula osalusega Mootorreisi ASi nõukokku kuu­lus ka majandus- ning teede- ja sideministriks Liina Tõnisson. Osula omalt poolt süüdistas Taistot laimamises ja šantaažis.[2]

Ka hiljem on Osula sõnul püsinud bussifirmade vahel terav, kuid eluterve konkurents[3]. Konkurent Neeme Tammis Hansabussist on Osulat nimetanud võimekaks lobistiks ja oraatoriks[1].

2002. aastal valmistas Hugo Osulale kuuluva Peterburi ettevõtte ZAO Evrolains tegevdirektor ette firma kaaperdamist. Osula tõkestas plaani tänu lojaalsetele töötajatele.[1]

Aastail 1994–2007 töötas Osula Mootorreisi ASi juhatuse esimehena. Kui 1998. aastal soovis Mootorreisi ASi 40 protsendi aktsiate omanik, Saksa riigiraudtee tütarettevõte Deutsche Touring GmBH[4] Osulat firmast välja osta, keeldus too oma osalust müümast ning ostis lõpuks 2009. aastal ise sakslased välja ning sai ettevõtte ainuomanikuks.[1] Äripäev hindas tehingu suuruseks umbes miljon eurot.[4]

2007. aastal asutas Hugo Osula remondiettevõtte Busland, mis parandab Põhjamaade transpordifirmade, peamiselt Norra bussikontserni Netbus AS busse[1]. 2008. aastal loobus Osula tegevjuhtimisest, andes Mootorreisi juhatuse esimehe koha üle senise tegevjuhi Hannes Saarpuule ning taandudes ettevõtte nõukogu esimeheks. Sellest saati on ta bussikontserni Mootor Grupp AS juhatuse esimees. 2010 loobus Osula ka AS SEBE tegevdirektori kohast senise tegevjuhi Kuldar Väärsi kasuks ning temast sai SEBE nõukogu esimees[5].

2010 oli Osula Äripäeva rikaste edetabelis 134. kohal, tema vara väärtuseks hindas Äripäev 208 miljonit krooni. Osula ettevõtetes töötavad nii ta kolm poega kui ka abikaasa Tiiu Osula[1].

Osula on harrastanud trompetimängu. Tema hobide seas on sukeldumine ja klassikaline muusika.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]