Hugo-Johannes Möldre

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Hugo Möldre)
Hugo-Johannes Möldre
Sündinud 26. mai 1896
Haaslava vald, Tartumaa
Surnud 16. detsember 1983
Göteborg Rootsi kuningriik
Auaste alamkapten, eksiilvalitsus(peaminister presidendi ülesannetes) hr.Tõnis Kint omistanud 28.november 1978.a. , major
Sõjad/lahingud Esimene maailmasõda
Eesti Vabadussõda
Teine maailmasõda
Autasud Georgi mõõk

Hugo-Johannes Möldre (ka Mölder; 25./26. mai 1896 Kriimani mõis, Haaslava vald, Tartumaa16. detsember 1983 Göteborg, Rootsi, maetud Kvibergi kalmistule) oli Eesti sõjaväelane, jurist ja politseiametnik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Möldre omandas üldhariduse Tartu gümnaasiumis ja kõrghariduse Tartu ülikoolis ning oli Korp! Fraternitas Estica liige.

Esimeses maailmasõjas[muuda | muuda lähteteksti]

1915. aastal lõpetas ta Peterburi Pauli sõjakooli, mille järel teenis leitnandi auastmes 7. Läti (Bauska) kütipolgus võttes roodukomandörina osa Esimesest maailmasõjast Riia rindel.

„Jõululahingute käigus Vene vägede pealetungil Miitavi üldsuunal 23. detsembril 1916 liikus Möldre oma rooduga Mangeli metsa ja Kuulipilduja mäe (Ložmeteju Kalns) vahelist defileed läbiva kolonni avangardis. Sattudes ootamatult saksa vägede tugeva kuulipilduja- ja püssitule alla, asus Möldre oma roodu etteotsa ja viis selle rünnakule. Hüpates esimesena saksa kaeviku rinnatisele, tõmbas ta endaga kaasa kogu roodu. Pärast esimese kaevikuteliini vallutamist jätkasid kütid leitnant Möldre juhtimisel rünnakut ja vallutasid ka teise kaevikuteliini. Selle eest autasustati Hugo Möldret Georgi mõõgaga ja Vladimiri 4-järgu m.“

(PAF 11.09.1917)

Vabadussõjas[muuda | muuda lähteteksti]

1918. aasta algul teenis leitnant Möldre lühikest aega 3. Eesti jalaväepolgus ja Tartu tagavarapataljonis. Võttis osa Vabadussõjast. Möldre teenis soomusrongidiviisi, laiaroopalise soomusrongi nr 6 ülemana (polkovnik Johannes Poopuu alluvuses) ja kahurväes, kapteni auastmes.

Eesti Vabariigi riigiteenistuses[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Vabadussõda oli Möldre kohtupalati prokuröri abi; vandeadvokaat; Riigikogu asjaajaja.

1923. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja 16. juunist 1924. aastal määrati ta Eesti Politsei Peavalitsuse ülem, kohusetäitja ja oli üks Tallinna Politseikooli loojatest. Tema ajal ühendati Kaitsepolitsei ja Kriminaalpolitsei Politsei Peavalitsuse alluvusse. Ta lahkus Politsei Peavalitsuse ülema kohusetäitja kohalt pärast 1. detsembri riigipöördekatset, 1925. aasta 1. märtsil.

Teises maailmasõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Teises maailmasõjas võttis osa soomepoiste tegevusest, õpetades Soomes Munkkiniemis eestlastest sõdureid välja. Hiljem oli üks Erna I grupi juhte. 1944. aastal siirdus Rootsi. Kui eksiilvalitsus ülendas Eesti Vabariigi juubeli puhul kõik ohvitserid ühe auastme võrra, sai ka Möldre 28. novembril 1978 majoriks.

Pere[muuda | muuda lähteteksti]

Tema tütar oli Ellen-Vivian Orgmets ja poeg Fred Möldre, lahkus Eestist, soomepoiss.

Tütrepoeg Sven-Orli Orgmets (sünd 04.08.1958) töötas Eesti NSV SM Harju Autoinspektsioonis riikliku autoinspektorina ja rühmakomandörina, Vanalinna Politseijaoskonnas korrapidamisteenistuses Augustiputši päev/öö ja edaspidi ME Tammiku Maja direktorina ning edaspidi uuesti Politseiametis - Tallinna Politseiprefektuuris, Julgestuspolitseis ja 2009-2013 PPA korrakaitse valvebüroos, komissarina. Autasustatud medaliga "Eeskujuliku teenistuse eest ühiskondliku korra kaitsel" (abipolitseinikuna) ja Murtud Rukkilille märgiga represseerituna, võõrriigi suunamisest Lõuna-Uraali Vene Tuumakeskuse Majak (Tšeljabinsk 65 jt nimetused all) teenindavasse tsiviilkaitse väeossa sõjaväekohuslasena aastatel 1977-1979)

Tütrepoeg Peep Orgmets (13.10.1951-14.05.1968 maanteesõidul jalgrattavõistlustel Tartu mnt, Lehmja (7km))- Tallinna Mererajooni SK jalgrattasportlane.

Haud Kvibergi kalmistul Göteborgis

Lahkumine ja mälestamine[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]