Hudahaj

Allikas: Vikipeedia
Hudahaj

valgevene Гудагай * / Hudahaj *transkriptsioon: Gudagai
vene Гудогай Gudogai

Elanikke 1009 (2009)[1]

Koordinaadid 54° 33′ N, 25° 54′ E
Hudahaj (Valgevene)
Hudahaj

Hudahaj (transkribeerituna Gudagai, valgevene keeles Гудагай) on alevik (endine alev) Valgevenes Hrodna oblastis Astravieci rajoonis, Hudahaj külanõukogu halduskeskus. Asulas oli 1995. aastal 975 elanikku, aastal 2009 aga 1009 elanikku.

Hudahajs on keskkool, raamatukogu ja kultuurimaja. Vaatamisväärsuseks on aastal 1764 ehitatud katoliku kirik.

Asula nimi tuleb Valgevene geograafi Vadzim Žučkieviči meelest vanast leedukeelsest sõnast gud, mida kasutati valgevenelaste kohta.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimest korda mainitakse Hudahajd XVI sajandil kui Astravieci mõisale kuulunud küla. Külal on läbi aegade olnud palju omanikke. Aastal 1764 rajas toonane mõisnik Juzef Vojna asulasse kloostri, selle juurde ehitati ka katoliku kirik. Hudahaj sai tuntuks oma ikooni poolest, millele omistati imettegev võime.

Poola jagamisel läks Hudahaj aastal 1795 Venemaa koosseisu. Aastal 1832 sulgesid Poola ülestõusu maha suruma tulnud Vene väed kloostri, kirik ja kloostri hooned anti kohalike juutide käsutusse. Ikoon viidi Ašmianysse. Aastal 1856 sunniti juudid asulast lahkuma, tühjaks jäänud kiriku võtsid katoliiklased aga mõne aja pärast taas kasutusele. Aastal 1884 avati Hudahajd läbiv Liepaja-Romnõ vaheline raudtee. Aastal 1909 tagastati ikoon Hudahaj kirikule.

Kuni 1917. aastani oli Hudahaj Venemaa Keisririigi koosseisus, 19191939 kuulus Poolale, 19391991 oli Nőukogude Liidu koosseisus.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. juuni 2015. Vaadatud 24. juunil 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]