Huasteegi keel

Allikas: Vikipeedia
Huasteegi keel (Wasteki, Téneki keel)
Kõneldakse Mehhiko
Piirkonnad San Luis Potosi, Tamaulipase ning Veracruzi osariik
Kokku kõnelejaid 150 000 (2005)[1]
Keelesugulus hõimkonnavälised ja isoleeritud indiaani keeled
  • huasteegi keel
Keelekoodid
ISO 639-3 hus

Huasteegi keel kuulub maaja keelkonda, keelt kõneldakse enamasti maapiirkondades San Luis Potosi osariigis Kesk-Mehhikos, Tamaulipase osariigis Mehhiko kirdeosas ning Veracruzi osariigis Mehhiko kaguosas. Need on küllatki mereäärsed alad, kuid San Luis Potosi osariik ulatub ka sisemaale[2]. Kõnelejate arv võib jääda umbes 131 000 inimese piirimaile (2000. aasta Mehhiko Riikliku Põlisrahvaste Keelte Instituudi (INALI) poolt korraldatud uuringu seisuga)[3]. Uuemate andmete järgi, võttes arvesse 2005. aasta rahvaküsitlust, on Mehhikos 150 000 huasteegi keele kõnelejat (umbes 90 000 San Luis Potosi osariigis ning umbes 50 000 Veracruzi osariigis)[4]. Huasteegi keel kasutab ladina kirjasüsteemi.

Foneetika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Täishäälikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tabel lühikestest vokaalidest:

Eesvokaal Keskvokaal Tagavokaal
Kõrge i /i/ u /ü/
Keskkõrge e /e̞/ o /o̞/
Madal a /a/

Tabel pikkadest vokaalidest:

Eesvokaal Keskvokaal Tagavokaal
Kõrge ii /ʲiː/ uu /ɯː/
Keskkõrge ee /eː/ oo /ɤː/
Madal aa /a:/

Kaashäälikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tabel konsonantidest:

Bilabiaal ehk huulhäälik Alveolaar ehk hambasombuhäälik Palataal ehk kõva suulaehäälik Velaar ehk pehme suulaehäälik Larüngaal ehk kõrihäälik
Nasaal m /m/ n /n/
Sulghäälik b /b/ ja p /p/ t /tʰ/ ja t' /t'/ k /kʰ/ ja k' /k'/ ' /ʔ/
Afrikaat p /ɸʰ/ ts /tsʰ/ ja ts' /ts'/ ch /tɕʰ/ ja ch' /tɕʼ/
Ahtushäälik s /s/ ja z /θ/ x /ʃ/ j /χ/
Poolvokaal w /ʋ/ l /l/ y /j/
Tremulant r /ɾ/

Numeraalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

üks juun
kaks tsaab
kolm oox
neli tse'
viis bo'
kuus akak
seitse buk
kaheksa waxik
üheksa beleju
kümme laju [5]

Morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Huasteegi keeles esineb sõnamoodustises üldiselt vähe afikseid[6].

Nagu eesti keeleski, kasutatakse eitust järjekorras SNegVO, ehk eitus järgneb subjektile ning eelneb verbile[7]

Sõnajärg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Huasteegi keel kasutab SVO sõnajärjekorda[8]

Semantika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Huasteegi keel on osalt ka üpris polüseemiline keel. Näiteks "silm" ning "nägu" on huasteegi keeles mõlemad tähistatud sõnaga 'lé'[9]. Kuid sõnad käsi ning käsivars on vastavalt 'in c'ubac' ning 'in'ocōb'[10].

Keelenäide[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Patal an inik ani an uxum u wa'tsinal walkadh abal jununúl kin bats'uw an alwa'taláb ani ka pidhan in éy jant'ini' in tomnál; in kwa'al in tsalpádh ani in k'ayá' abal kin k'anidha' in juntal.[11]
  • All human beings are born free and equal in dignity and rights. They are endowed with reason and conscience and should act towards one another in a spirit of brotherhood.
  • Kõik inimolendid sünnivad vabade ja võrdsetena nii (enese)väärikuses kui õigustes. Neid on õnnistatud mõistuse ning südametunnistusega ning peaksid üksteise vastu käituma vennalikkuse vaimus.

Huvitavat[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kuigi huasteegi keele kõnelejad on maaja keelte kõnelejaskonnast suhteliselt isoleeritud, on huasteegi keel teiste maaja keeltega päris tihedalt seotud.
  • Huasteegi keeles eksisteerib kolm murret ehk dialekti.
  • Kirjeldamaks värve ning toone, nagu must, valge, sinine, punane jne, kasutavad huasteegid erivärviliste lindude näiteid. Samuti on huvitav see, et sõnades puudub kindlaksmääratud rõhukoht, ehk rõhk võib paikneda kus tahes.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]