Hoorid

Allikas: Vikipeedia
Hoorid Meyeri leksikonis, 1888

Hoorid (kreeka Ὧραι, Hōrai 'aastaajad') olid kreeka mütoloogias aastaaegade ja looduslike ajaühikute (tundide ja kuude) jumalannad[1]. Algselt olid nad eri aastaaegade looduse personifikatsioonid, kuid hilisemal ajal peeti neid üldiselt korra ja loomuliku õigluse jumalannadeks. Nad valvasid Olümpose väravaid, hoolitsesid maa viljakuse eest ning liigutasid taevas tähti ja tähtkujusid.

Aastaaegade kulgu kujutati hooride tantsuna. Sellele vastavalt omistati neile kevadlillede värskust ja õrnust. Hesiodose "Töödes ja päevades" kroonivad hoorid kinkidetooja Pandora lillepärjaga (read 74–75). Samuti riietavad ja austavad hoorid Küprose saare rannal merest tõusnud Aphroditet nn Homerose hümnides (6.5–13). Eepilise teose "Kypria" säilinud fragmendi andmeil (fr. 4) kandis Aphrodite hooride tehtud rõivast, mis oli värvitud kevadlilledega, nii nagu nende endigi rõivad.

Hooride arv varieerus eri allikais, kuid enamasti oli neid kolm: kas õitejumalanna Thallo, kasvujumalanna Auxo ja viljajumalanna Karpo, kes kandsid hoolt loodusliku korra eest, või siis Eunomia ('Heaseaduslikkus'), Dike ('Õiglus') ja Eirene ('Rahu'), kes olid seaduse ja korra jumalannad.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]