Homoloogiline rida

Allikas: Vikipeedia
Sulamistemperatuuri (sinine) ja keemistemperatuuri (violetne) muutus n-alkaanide homoloogililises reas.

Homoloogiline rida on samasse aineklassi kuuluvate sarnaste omaduste ja struktuuriga keemiliste ühendite rida, mille liikmed erinevad naaberliikmest mingi kindla struktuurielemendi võrra. Orgaaniliste ühendite korral moodustavad homoloogilise rea sama aineklassi (sama funktsionaalrühmaga) ühendid, milles iga järgmine liige erineb eelmisest metüleenrühma –CH2– võrra, harvem mõne muu rühma võrra. Näiteks alkaanide homoloogilise rea üldvalemiga H(CH2)nCH3 (kus n = 0,1,2,3,4…) moodustavad metaan CH4, etaan CH3–CH3, propaan CH3–CH2–CH3, butaan CH3CH2CH2CH3 jne, mis erinevad naaberliikmest 14 massiühiku, s.t. CH2 võrra. Rea üksikut liiget nimetatakse homoloogiks.

Samamoodi kujunevad mitmesuguste funktsionaalrühmadega (need määravad ühendite klassi põhiomadused) ühendite homoloogilised read.

Ühendite klass Üldvalem Lihtsaim esindaja Funktsionaalrühm
Alkaanid CnH2n + 2 (n ≥ 1) CH4, n = 1
Alküülrühmad CnH2n + 1 (n ≥ 1) CH3, n = 1
Tsükloalkaanid CnH2n (n ≥ 3) C3H6, n = 3
Alkeenid CnH2n (n ≥ 2) C2H4, n = 2 C = C
Alküünid CnH2n − 2 (n ≥ 2) C2H2, n = 2 C ≡ C
Alkoholid CnH(2n + 1)OH (n ≥ 1) CH3OH, n = 1 - OH
Karboksüülhapped CnH2n+1COOH (n ≥ 0) CH2O2, n = 0 - COOH
Karbohüdraadid Cn(H2O)n (n ≥ 1) C6H12O6

Homoloogilises reas esineb ainete omaduste reeglipärane muutumine; seejuures võib esineda reeglipärasusest kõrvalekaldeid, mille põhjuseks on enamasti funktsionaalrühmadega seotud vesiniksidemete moodustumine.

Homoloogilise rea moodustavad ka terpeenid (näiteks mono-, seskvi-, diterpeenid jne) ja terpenoidid, milles kordub lüli C5H8; silaanid üldvalemiga SinH2n+2; titaani, vanaadiumi ja molübdeeni oksiidid nagu VnO2n-1, kus 2<n<10.

Praktiliselt kõik sünteetilised polümeerid on polümeerhomoloogide segud, s.t. tegu on erineva polümerisatsiooniastmega (koosnevad erinevast arvust monomeeri lülidest) molekulidega.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]