Klassikaline kitarr

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Hispaania kitarr)
Klassikaline kitarr
Klassikaline kitarr
Klassikaline kitarr
Muud nimetused hispaania kitarr
Liigitus keelpillid (näppekeelpill)
Diapasoon
Sugulaspillid

Klassikaline kitarr (nimetatud ka hispaania kitarriks oma päritolu, mitte repertuaari tõttu) on keelpill.

Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigituse järgi kuulub klassikaline kitarr kordofonide hulka.

Klassikalist kitarri iseloomustavad nailonist keeled (bassikeeltel on nailon tavaliselt kaetud metallist keermestusega), mida mängitakse sõrmitsedes. Nimetus "klassikaline kitarr" ei pea tähendama, et sellel esitatakse ainult klassikalist repertuaari (kuigi klassikaline muusika on osa selle pilli põhirepertuaarist) – klassikalisel kitarril mängitakse igasugust muusikat, näiteks džässi, folki jne.

Klassikalise kitarri ja selle repertuaari areng hõlmab rohkem kui nelja sajandit. Pilli ajaloole ja arengule on oma panuse andnud mitmed varasemad instrumendid, nagu renessansskitarr ehk gittern, vihuela ja barokk-kitarr. Klassikalise kitarri populaarsus on aastate jooksul püsinud tänu kuulsatele interpreetidele, arranžeerijatele ja heliloojatele. Lühidalt võiks nimetada järgmisi: Gaspar Sanz (1640–1710), Fernando Sor (1778–1839), Mauro Giuliani (1781–1829), Francisco Tárrega (1852–1909), Agustín Barrios Mangoré (1888–1944), Andrés Segovia (1893–1987), Alirio Diaz (1923), Presti-Lagoya Duo (tegutses 1955–1967: Ida Presti, Alexandre Lagoya), Julian Bream (1933) ja John Williams (1941).

Häälestus[muuda | muuda lähteteksti]

Klassikalise kitarri standardhäälestus alates esimesest keelest on e, b, g, d, A, E. Kõlab oktav madalamalt kui noodis kirjas.

Mängimine[muuda | muuda lähteteksti]

Mänguvõtete kirjeldused vasaku ja parema käe jaoks on tüüpilised paremakäelistele mängijatele.

Sõrmitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Paremakäelised mängijad kasutavad tavaliselt keelte sõrmitsemiseks parema käe sõrmi (pöial tõmbab keelt suunaga allapoole ja teised sõrmed suunaga ülespoole). Väikest sõrme kasutatakse harva selle väikeste mõõtmete tõttu (mõned kitarristid, nagu näiteks Štěpán Rak, kompenseerivad puudujäägi eriti pika sõrmeküünega).

Keele vibreeriva osa pikkuse muutmine (krihvid)[muuda | muuda lähteteksti]

Teise käe sõrmi kasutatakse tavaliselt keele võnkuva osa pikkuse muutmiseks: selleks vajutab sõrm keele vastu ühte sõrmlaual olevatest astmetraatidest ehk krihvidest. Mida pilli kerele lähemalt keel vastu astmetraati vajutatakse, seda lühem on keele võnkuv osa ja seda kõrgem on heli.

Otsene kontakt keeltega[muuda | muuda lähteteksti]

Mängija kontakt pilli keeltega on vahetu (nagu ka teistel näppekeelpillidel, näiteks lautol). See asjaolu loob võimalused pilli tooni ja tämbri muutmiseks, sest keelt on võimalik tõmmata erinevat moodi ja erinevatest positsioonidest. Kitarristidel on mänguvõtete ja -meetodite suhtes suured valikuvõimalused.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Kitarr

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]