Hippomenes
Hippomenes, keda on nimetatud ka Melanioniks, oli vanakreeka mütoloogias Atalanta mees ja Boiootias asuva Orchomenose linna valitseja Schoineuse väimees.
Isa oli Atalanta väiksena hüljanud ja too oli vaesuses üles kasvanud. Atalantast sai kuulus kütt. Kui ta siis lõpuks teada sai, kes tema vanemad tegelikult on, andestas ta isale ja läks tema juurde elama.
Atalanta ei tahtnud üldse abielluda. Ent ta oli tähtsa isa tütar ja sellepärast käis tal palju kosilasi. Et neist vabaneda, kuulutas ta, et abiellub ainult sellega, kes võidab teda jooksus. Keegi ei võitnud.
Hippomenes palus abi Aphroditelt, sest teadis, et ausal teel võita ei suuda, ja jumalanna andis talle kolm kuldõuna hesperiidide aiast. Ükski surelik ei jäänud õunte ilu vastu ükskõikseks.
Atalanta andis kosilastele väikese edu ja kui ta mehele järele jõudis, oli too kaotanud. Ta jõudis ka Hippomenesele järele, kuid too pillas neiu jalge ette õuna. Atalantal kulus ainult mõni hetk selle üleskorjamiseks. Teise õuna poetas noormees raja kõrvale. Neiu korjas ka selle üles. Kui ta kolmandat korda järele jõudis, viskas noormees õuna juba rajast eemale. Atalanta ei suutnud vastu panna ja jooksis õuna järele. Seda vahet ta enam tasa teha ei suutnud ning Hippomenes jõudis esimesena lõputähiseni. Nad abiellusid ja said poja Parthenopaiose, kes osales Seitsme sõjakäigul Teeba vastu.
Zeus muutis Atalanta ja Hippomenese lõvideks Kybele templis seksimise pärast. Lõvidena vedasid Atalanta ja Hippomenes Kybele kaarikut.
Jakob Jordaens, Nicolas Poussin, Guido Reni ja Peter Paul Rubens on loonud Atalantast ja Meleagrosest maali, Algernon Swinburne tragöödia ja Georg Friedrich Händel ooperi (1736).