Leet-käosulane

Leet-käosulane
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Värvulised Passeriformes
Sugukond	Roolindlased Acrocephalidae
Perekond	Iduna
Liik	Leet-käosulane
Binaarne nimetus
Iduna pallida (Hemprich ja Ehrenberg, 1833)
Sünonüümid
Hippolais pallida (Ehrenberg, 1833)

Leet-käosulane

Leet-käosulane (Hippolais pallida) on roolindlaste sugukonda kuuluv lind.

Süstemaatika

Euroopas leidub kaks alamliiki, mida uuema süsteemi järgi on hakatud käsitlema liikidena: idapoolne elaeica ja läänepoolne opaca (mauri käosulane). Mauri käosulane on pisut suurem ja suurema nokaga ning tema keha alaküljel on pruunikas varjund. Leet-käosulase kõhupool on vahel rohekas ja teda on väga keeruline eristada lõuna-käosulasest (Hippolais rama). Aafrikas leidub lisaks veel kolm alamliiki.

Levila

Leet-käosulane on levinud Lõuna- ja Kagu-Euroopas, Väike-Aasia, Lähis-Idas ja Aafrikas põhja pool ekvaatorit.

Ta on rändlind. Talvitumisalad asuvad Saharast lõunas ja Araabia poolsaarel.

Eestis on leet-käosulast kohatud ainult ühel korral, 2004. aasta varasuvel Läänemaal.

Välimus

Leet-käosulane on 12–14 cm pikk, beežikashalli ülapoole ja valge alapoolega käosulane. Sugupooled on sarnased nagu teistelgi käosulastel. Talle on iseloomulik saba allapoole vibutamine.

Leet-käosulase laul on üksluine sädin.

Elupaik

Leet-käosulane elab poolkõrbete ja orgude kuivades põõsastikes, oaasides, aedades ja kultuurmaastikul.

Pesitsemine

Leet-käosulase munad

Leet-käosulase pesa paikneb madalal puul või põõsas, tavaliselt vähem kui kahe meetri kõrgusel. Kurnas on 2–5, sagedamini 3–4 muna, mida haub peamiselt emaslind 11–13 päeva. Pojad väljuvad pesast 11–15 päeva vanuselt. Leet-käosulane pesitseb suve jooksul tavaliselt kaks korda.

Toitumine

Leet-käosulane on peamiselt putuktoiduline nagu enamik teisigi põõsalindlasi. Sügisel sööb ta ka marju.

Välislingid

• Leet-käosulane andmebaasis eElurikkus