Hiphoptants

Allikas: Vikipeedia

Hiphoptants on hip-hopi nimelise muusikastiili järgi tantsitav tants, mis kujunes välja eeskätt Põhja-Ameerika suurlinnade tänavatel. See tants võib sisaldada küllalt keerulisi akrobaatilisi trikke, kuid lisaks liigutustele peetakse oluliseks ka tantsija hoiakut ja suhtumist. Levinud on kahe tantsija duellid, kus võisteldakse osavuses ja väljendusrikkuses.

Hiphoptants on tänaseks kokku sulatanud mitmeid erinevaid stiile. On tavaks eristada nn vana kooli (old school) ja uue kooli (new school) hiphoptantsu.

Vana koolkond pärineb 1970. aastatest. Vana kooli stiilide hulka kuulub New Yorkist pärinev püsti tantsitav top rockin', mille inspireerijaks olid Brooklyn uprocking, lindy hop, salsa ja paljud erinevad afro-kariibi tantsud, aga ka idamaised võitluskunstid ja capoeira. Brooklyn uprockingist pärineb näiteks jerking. Kuigi põhilised liikumised on kujunenud traditsioonilisteks, on selles tantsus palju ruumi improvisatsioonilisele ja võistluslikule elemendile. Tantsuduellide käigus lisandus püstiosale põranda lähedal kükkis ja lamangus ning kätele toetudes tantsitav osa, mis sisaldas ka efektsetesse poosidesse tardumist (näiteks chair freeze, baby freeze). Üleminek püstiasendist põrandale sai nimeks drop ja selle erinevateks stiilideks kujunesid näiteks front swipe, back swipe, dip ja corkscrew. Efektsetest poosidest kujunesid uued liikumised, nii tekkisid chair freeze'i põhjal floor track, back spin, windmill jt. Varasteks 1980ndateks olid välja kujunenud nn power moves rohkete pöörlemiste (floats, pencils jt) ja keerulise akrobaatikaga, mis ei järginud tingimata muusika rütmi. Nii sündis breiktants ehk b-boying. Break oli algselt kõige intensiivsema trummirütmiga osa helisalvestisest, millele tantsijad reageerisid kõige energilisemate ja väljendusrikkamate liigutustega. DJ-d (esimeste hulgas Kool Herc) hakkasid kahelt plaadilt muusikat kokku miksima nii, et break-osa sai pikem ja võimaldas pikemat ja keerukamat tantsu. Kool Hercilt pärineb ka termin b-boy/b-girl, kus b tähistab breaki.

Los Angelesist pärineb selline liikumine nagu locking, mille leiutas Don Campbell, lisades kohalikule rahvalikule tantsule funky chicken keha ja käte plastilised jõnksud. Campbelli grupp The Lockers tõi kasutusse sellised liikumised nagu lock, points, skeeters, scooby doos, stop n'go, which-away, fancies. Jäsemete kiire liikumine vaheldus järskude pausidega. Sam Soloman tõi kasutusele poppingu, mis on järsk lihaste kokkutõmme käsivarrel, kaelal, rinnal ja jalgadel, luues mulje kiirest tõmblusest. Sama üldnimetuse alla mahuvad ka boogaloo, strut, dime stop, wave, tick, twisto-flex, slides. New Yorkis sai sellise tantsu hüüdnimeks electric boogie, Los Angeleses pop-locking, Richmondis roboting, San Franciscos Chinese strut.

Algselt kujutasid b-boys/girls, Brooklyn uprockers ja lockers endast erinevaid tantsustiile erineva muusika, riietuskoodi ja terminoloogiaga. Ühiseks jooneks oli improvisatsiooniline ja võistluslik element ning tantsimine pealtvaatajate/võistlejate ringi keskel.

Seoses hip-hop muusika muutumisega alates 1990. aastatest leviv uue koolkonna hiphoptants on aeglasem ja intensiivsem ega sisalda breiktantsule iseloomulikke kätele ja peale toetudes tehtavaid efektseid akrobaatilisi trikke, vaid keskendub musikaalsusele ja väljendusrikkusele. Uue koolkonna stiilide hulka kuuluvad nt krump, harlem shake, chicken noodle soup, snap dance, c-walk, crip walk, blood walk, clown walk, jigging, tone wop, freaking, hyphy, hill toe, booty popping, 1-2 step, shoulder lean, chicken head, motorcycle, throwin' brows, gettin' crunk, snap to it, lean back, neck snap, get your eagle on, walk it out, willie bounce, diddy shuffle, a-town stomp jne.

Hiphoptantsu samme (windmill, 1990, wap, running man, Roger Rabbit, Robocop, strobing, King Tut, glide, float, slip&slide, Wu Tang, LA Walk jne) on kümneid, võib-olla ka sadu, nad tekivad, levivad ja vajuvad unustusse tänavatel ja klubides, osalt ka muusikavideodes.

Tantsustuudiod ja spordiklubid õpetavad hiphoptantsu nime all tantsu, mis sisaldab hiphopi tüüpilisi samme ja liigutusi, kuid milles puudub tänavatantsule iseloomulik improvisatsiooniline ja emotsionaalne element.

Rahvusvaheline Tantsuorganisatsioon IDO korraldab hiphoptantsu võistlusi.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]