Hingede öö

Allikas: Vikipeedia
Hingede öö
Autor Karl Ristikivi
Illustraator Karin Luts
Päritolumaa Rootsi
Keel eesti
Žanr(id) modernistlik romaan
Kirjastaja Eesti Kirjanike Kooperatiiv
Eesti kirjastaja Eesti Raamat
Avaldamisaeg 1953
Eesti avaldamisaeg 1991
Lehekülgi 307 lk
ISBN 5450014996
(1991. a. trükk)

"Hingede öö" on Karl Ristikivi aastal 1953 Rootsis Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastusel ilmunud modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel realistlik muinasjutt.

"Hingede öö" torkab Ristikivi loomingus silma selle poolest, et olles modernistlik (sümbolistlik, sürrealistlik, eksistentsistlik), erineb see täiesti tema ülejäänud 16 realistlikkust perekonna- ja ajaloolisest romaanist. Tähelepanuväärne on ka romaani asukoht Ristikivi loomingu ajateljel. Aastail 1938–1947 ilmus temalt viis, aastail 1960–1976 üksteist romaani. Nende kahe perioodi vahelisel ajavahemikul 1947–1961, täpsemalt 1953. aastal ilmus ainult "Hingede öö".

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Tiit Hennoste "Karl Ristikivi "Hingede öö" kui tekst" (Karl Ristikivi 75. sünniaastapäevale pühendatud konverentsi materjalid I. Toim. P. Lias. Tallinn, Eesti NSV Kirjanike Liit 1988, lk 105–122. Taastrükk: Tiit Hennoste "Eurooplaseks saamine. Kõrvalkäija altkulmupilk. Artikleid ja arvamusi 1986–2003". Tartu Ülikooli Kirjastus 2003, lk 235–250)
  • Tiit Hennoste "Modernism ja "Hingede öö" 15 aastat hiljem. (Tiit Hennoste "Eurooplaseks saamine. Kõrvalkäija altkulmupilk. Artikleid ja arvamusi 1986–2003", Tartu Ülikooli Kirjastus 2003, lk 281–300)
  • Hasso Krull "Surnud mehe tõe maja. Väike psühhoanalüüs "Hingede ööst"" (Hasso Krull "Katkestuse kultuur". Vagabund 1996, lk 114–115)
  • Tarja Soutkari "Nimemüstika ja sõnamäng: isikunimedest Karl Ristikivi romaanis "Hingede öö"" (Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Tallinn 2000, lk 357–361, Eesti Keele Instituudi toimetised 7)
  • Jaan Undusk "Rüütel, humanist ja eksistentsialist. Sisseminek "Hingede öösse" (Karl Ristikivi 75. sünniaastapäevale pühendatud konverentsi materjalid I, toim. P. Lias. Tallinn, Eesti NSV Kirjanike Liit 1988, lk 6–104)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]