Hiina meditsiin

Allikas: Vikipeedia

Hiina klassikaline meditsiin zhongyi (中医, pinyin: zhōngyī; zhong: keskne, sisemine (Hiina); yi: meditsiin) on meditsiin, mille alged on religioos-šamanistlikus kultuuris [1] ning mille äratundmised ja oskused süstematiseeriti terviklikuks süsteemiks vormarvuõpetuse abil. Oma klassikalisel kujul on see tihedalt seotud taoismi vaadetega ja on osaks elu toitmise õpetusest yangsheng xue (養生學), millest hiljem arenes välja taoistlik alkeemia. (Mõnedes teostes vaadeldakse hoopis elu toitmise õpetuse praktikaid osana hiina meditsiinist. [2])

Nimetusest[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • zhong

Hieroglüüf zhong (keskne) tähendab ka keskmist kolmest lättest: Taevas, Pinnas ja Inimene. Inimene on representant Pinnase (Maa) ja Taeva vahel tekkiva "10 000 asja" (olend ja asjad) väljendamiseks. Samuti seostub hieroglüüfi kõrvaltähendus "sisemine" klassikalise meditsiini esimese kanoonilise raamatuga "Nei Jing" (Sisemine lõime). Jing (lõime) hieroglüüfiga tähistatakse ka nõelravi kanaleid. (Väliseks meditsiiniks oli kirurgia. Nagu läänelikule teadusele omane maailma lahkamine, mida aga pärast seda enam kokku panna ja ellu äratada ei suudeta. Mis aga kõige suurema ja otsesema häda korral on möödapääsmatu.)

Nimetuses olevat ka Hiinat tähendavat hieroglüüfi saab mõista läbi akupunktuuri punktide ja kanalitega seotud kujundi, et kehas olevad kanalid on vastavuses vana Hiina kuningriigis voolavate jõgedega, mida usuti olevat täpselt 12 ja nendel olevate punktide arv on vastavuses päevade arvuga aastas (365). [3] (Arv 365 on vastavuses vormarvuõpetuses oleva "Suure Saladuse Raamatu" päikeseaasta ööpäevadele vastavate 729 kolmkuusjoonega (729/6 = 364,5). Neist igale ööpäevale vastasid 2: üks taga- ja teine eeskanalile. Nende 12 joont olid omakorda vastavuses nii 12 ööpäeva tunni, kui ka 12 ülejäänud kanaliga ning ees- ja tagakanali 12 peamise punktiga. Peale selle eristati 12 kanalil 66 nn (nö välist) antiikpunkti, millede arv oli vastavuses 64 "Muutuste raamatu" kakskuusjoonega. [4] Nende kuusjoonte nn majade peakuusjooned ja nende jooned olid omakorda otseses vastavuses (eriliiksete) antiikpunktidega (12 x 6). Punktimõjutusega muudeti vastava kuusjoone joont. [5], arvestades seejuures ka aja parameetritega [6] Muutuste raamatu kuusjoonte joonte arv 384 vastab omakorda Kuupäikese aasta 13 kuu 384-le ööpäevale.) [7]

  • yi

Hieroglüüf yi koosneb piktograafiliselt kahest tasandist: alumisel on anumas hoitav alkohol (puhastus?) ning üleval on karbis hoitavad nooled (nõelad raviks?) mida parema käega töövahendina haaratakse.(lk 21)[2]

Kaug idas nimetatakse oma meditsiini ka orientaalseks meditsiiniks ehk ida meditsiiniks, mõnikord kaug-ida orientaalseks meditsiiniks. [2]

Hiina klassikalise meditsiini saatus Hiinas peale keisririiki[muuda | redigeeri lähteteksti]

20. sajandil toimus lääneliku meditsiini ülevõtmise läbi hiina meditsiini uuenemine ja teisenemine. Alates 50te keskelt algas oma klassikalise meditsiini uute võtetega uurimine ja vaikne taaselustumine. Seda ja sellega seotud elu toitmisviise, nüüd juba qigongi (chii-gun) nime all, on alates sellest püütud uut moodi rakendada, ühendades neid läänelike uurimismeetodite ja saavutustega. See tähendas taoislike praktikate, alguses pneumateraapia nime all, uurimist ja edukalt kliinilises ravis rakendamist. Hiina klassikaline meditsiin (ka hiina traditsioonilise meditsiini HTM nime all), taoistlikud praktikad ja qigong on läänemaailmas saanud osaks nii teadusuuringutes, New Age liikumises kui ka alternatiivses meditsiinis. Praegusel sajandil on hakanud Hiina soliidsed kirjastused välja andma terveid "qigongi klassika raamatukogusid" - seriaale taoistlikke kaanonisse kuuluvatest tekstidest. [8] Peale 2000 aastal alustatud haiglasüsteemi reformi on hakanud tekkima privaatkliinikud ja -haiglad. Paljudes nendes pole omanikud saanud läänelikku meditsiiniharidust ja enamuses neist praktiseeritakse ida meditsiini.

Hiina meditsiin Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis on parimaid hiina meditsiini tundjaid ja praktiseerijaid olnud Lembit Kuhlberg.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. У Цзинь, Ван Юншэн. Сто ответов на вопросы о «Чжоу и». Пер. с англ. Киев.: Ника-Центр, 2001. lk 293
  2. 2,0 2,1 2,2 Yoshiaki Omura, Acupuncture Medicine Japan Publications. Inc. 1982 lk 13 ISBN 08704911
  3. [Camillia Matuk (2006). "Seeing the Body: The Divergence of Ancient Chinese and Western Medical Illustration". Journal of Biocommunication 32 (1). http://www.sesp.northwestern.edu/docs/publications/6074956944509ac426aaa6.pdf.]
  4. Yang Li. Book of Changes and Traditional Chinese Medicine / Li Yang.– Beijing: Beijing Science and Technology Press, 1998. – 575 p.
  5. Фалев А. И. Классическая методология традиционной китайской чжэнь-цзю терапии: иглоукалывание и прижигание / А. И. Фалев. – М.: Прометей, 1991. – 199 с.
  6. Фалев А. И. Преобразование фигур гуа посредством изменения их черт в соответствии с временем проведения лечения в классической китайской чжэнь-цзю терапии / А. И. Фалев // Классическая китайская чжэнь-цзю терапия / под. ред. А. И. Фалева. – М.: Олимпия, 1999. – С. 335 - 366.
  7. Teemakohane bibliograafia
  8. Е. А. Торчинов. Даосские практики. Серия: ACADEMIA ПЕТЕРБУРГСКОЕ ВОСТОКОВЕДЕНИЕ, АЗБУКА-КЛАССИКА 2007 ISBN 978-5-352-02179-8, 978-5-85803-351-6

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislinke[muuda | redigeeri lähteteksti]