Hiidturako

Allikas: Vikipeedia
Hiidturako
Corythaeola cristata.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Käolised Cuculiformes
Sugukond: Turakolased Musophagidae
Perekond: Corythaeola
Liik: Hiidturako
Ladinakeelne nimetus
Corythaeola cristata
(Vieillot, 1816)

Hiidturako (Corythaeola cristata), vana nimega siniluuri, on turakolaste sugukonda kuuluv lind[1].

Hiidturako elab Aafrika keskosas ekvatoriaalses, harvem lähisekvatoriaalse kliimaga metsades. Ta asustab tasandike metsaservi, galeriimetsi jõgede kallastel, mägimetsi ja savannide metsasaari.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hiidturako on käoliste seltsi kõige suurem lind[1]. Tema kehapikkus on 70–76 cm ja kaal 800–1231 g[2].

Tal on pikk saba ja lühikesed ümarad tiivad. Pealael on suur tumesinistest sulgedest ˇalati turris tutt. Hiidturako ülapool on rohekassinine, eriti intensiivse värvusega on pea. Kael on sinine, kurgualune valge, rind kollane ja muu alapool ruske. Saba on kollane sinise tüviku ja laia musta tipueelse vöödiga. Nokk on kollane punase tipuga, silma vikerkest on punane ja jalad tinahallid.[1]

Elupaik ja pesitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hiidturako on arg lind, tegutseb tavaliselt 5-8-isendilistes salkades. Lind lendab halvasti, rohkem hüppab oksalt oksale.

Hiidturako häälitsused on valjud. Mõnikord linnud lihtsalt karjuvad kooris mitu minutit. Lindude koor alustab kaeblevate kutsehüüdudega, järgnevad lühikesed hüüded "kok-kok" ning linnud lõpetavad üha sügavamate ja vibreerivamate kutsehüüdudega.

Hiidturako ehitab kuivadest okstest lameda pesa kõrgele puu otsa. Kurnas on kaks muna, mida emane üksinda haub umbes 18 päeva. Isane toidab teda selle aja jooksul. Linnupoegi toidavad mõlemad vanemad. Noorlindudel on tiibadel väikesed küünised, mille abil nad puuvõra mööda ringi ronivad. Nad iseseisvuvad 24–26 päeva vanuselt.

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hiidturako toiduks on peamiselt puuviljad, aga teda on täheldatud toitumas ka lehtedest, võsudest ja lilledest. Vähem sööb ta selgrootuid.

Turakolaste sugukonda nimetati varem banaanitoitlaste sugukonnaks[1]. Kuigi sellesse kuuluvad linnud on üldiselt puuviljatoidulised, pole siiski veel kunagi täheldatud, et mõni sellesse sugukonda kuuluv lind vabas looduses ka päriselt banaane sööks. Sellepärast muudeti selle sugukonna inglis- ja eestikeelset nime, kusjuures ladinakeelne nimi jäi endiseks. Sugukonna uus nimi turakolised pärineb selle kõige liigirikkamalt perekonnalt.

Kongo DVs Bandundu provintsis kütitakse hiidturakosid liha ja sulgede pärast. Linnu siniseid ja kollaseid sabasulgi hinnatakse talismanide tegemisel.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "Loomade elu", 6. kd., lk. 282–283
  2. John Dunning (toim.). CRC Handbook of Avian Body Masses. CRC Press 1992, ISBN 978-0849342585